Kultuuriinimestele peetud kõnes tõdes Tartu linnapea Urmas Klaas, et Tartu viimased unistamised kultuuri vallas on viinud sihile ja see on suurendanud linna ambitsioonikust. „Veidi enam kui aasta tagasi unistasime end UNESCO loovlinnade võrgustikku. Nüüd olemegi rahvusvaheline kirjanduslinn ja meil on oma linnakirjanik,“ rääkis Klaas. Samas rõhutas ta, et Euroopa kultuuripealinnaks ei saada ilma kultuuriinimeste toetuse ja ühise usuta ning kutsus inimesi üles mõtlema, milline on nende unistuste Tartu aastal 2024.

Linnapea kuulutas tänuõhtul välja aunimetuse Tartu Kultuurikandja 2016 laureaadid.

Aasta kultuurisündmuse kategoorias kuulutati laureaadiks näitus „Elmar Kits. 1966“ Tartu Kunstimajas.
Aasta teose looja aunimetuse sai animatsioonirežissöör ja -kunstnik Roland Seer (lühianimafilmi „Amalimbo“ kunstnik ja peaanimaator).
Aasta kutseliseks koosluseks nimetati Tartu Ülikooli muuseum.
Aasta harrastusliku koosluse aunimetuse pälvis Linnafestivali UIT meeskond.
Aasta rahvakultuurikandja tiitli sai ajakirjandusloolane ja museoloog ning endine Eesti Rahva Muuseumi juht Krista Aru.
Nooreks kultuurikandjaks pärjati linnaruumi festivalide ning projektide korraldaja ja kuraator Kadri Lind.
Aasta kultuurikorraldaja aunimetuse pälvis Voronja galerii korterinäituste meeskond - Kaili Kask ja Raul Oreškin.
Aasta uustulnukaks nimetati rahvusvahelise valgus- ja valguskunstifestivali Tartu Valgus ehk TAVA 2016 meeskond.
Aasta kultuurikajastaja aunimetuse sai Klassikaraadio vastutav toimetaja Liina Vainumetsa.
Aasta kultuurisõbraliku ettevõtte tiitli pälvis mitmete Tartu kultuurisündmuste toetaja Cramo Estonia AS.

Kultuurikandja on Tartu linna tänu- ja tunnustuspreemia neile isikutele ja kollektiividele, kes on möödunud kalendriaastal märkimisväärselt edendanud Tartu kultuurielu. Aunimetuse määramiseks saabunud 111 ettepaneku seast tegi valiku ekspertide komisjon. Aunimetusega kaasneb Tartu linna stipendium (v.a aasta kultuurisõbraliku ettevõtte kategoorias) ja kingitusena Kadri Toomi kunstiteos seeriast „Emajõel“.

Tänuõhtu stsenarist ja lavastaja oli Kaija M Kalvet, visuaalse teostuse ja helikujunduse autor oli Martin Rästa. Õhtu lõpetas Maarja Nuudi autorikontsert.