Programmi projektide eestvedajad avavad projektide sisu ja eriteemasid Toomemäe suurimatest teadusavastus­test kuni Tartu ja Lõuna-Eesti peedist pesumasinateni

Foto: Kiur Kaasik

Toomemäe taasavamine
Vastab Katrin Tegova, Toomemäe taasavamise kommunikatsioonijuht

Miks on vaja Toomemäge taasa­vada? Kas Toomemägi on suletud?
Taasavamine on ka taasavastamine. Toomemäele saavad loomulikult ka praegu kõik külla tulla, aga kultuuripealinna aastal avab ta end uuest küljest. Siin saab olema valgust ja teadust, mängu ning mahedat meelelahutust. Toomel hakkab rohkem juhtuma!

Kui Toomemägi oleks inimene, siis kuidas ta kutsuks külla inimesi? Milline inimene ta oleks?
Ta oleks igavesti noore hingega, õpihimuline, külalislahke ja humoorikas tegelane. Talle oleks väga tähtis roheline ümbrus ning suurimaks sooviks, et inimesed alati end tema juures hästi tunneksid. Sellest, kuidas Toomemägi oma külalisi päriselt vastu võtab, saab aga aimu juba 4. juunil toidu-, arutelu- ja muusikapäeval «Toome müks».

Mis on suurimad Toomemäel tehtud teadussaavutused?
Me teame tänu tähetornis tegutsenud Wilhelm Struvele, milline on Maa kumerus ja tänu Ernst Öpiku vaatlustele, kui kaugel asub Andromeeda udu. Juri Lotmani 100. sünniaastapäeva pidustuste ajal on paslik meenutada, et oma doktoritöö vene kirjandusest kirjutas ta just toomkirikus asunud raamatukogus.

Toomemäe teadussaavutused on Tartu Ülikooli teadussaavutused. Toomemäest sai ülikooli süda 19. sajandi alguses ja 220 aasta sisse mahub väga suur hulk olulist teadustööd. Mõttelise niidiga on ka tänane innovatsioon geenitehnoloogias või arvutiteaduses Toomemäega seotud.

Sürrealism 100
Vastab Joanna Hoffmann, Tartu Kunstimuuseumi direktor

Miks tähistada sürrealismi sajandit Tartus? Kas Tartu on sürrealismi linn?

Tartut võib pidada Eesti sürrealismi keskuseks. Ehkki siin ei tekkinud ühtset sürrealistlikku koolkonda, on Tartuga seotud mitmed olulised kunstnikud: Eduart Wiiralt õppis Pallase kunstikoolis, Tartus omandas kunstihariduse ka Ülo Sooster ning just siin asutati sürrealismist tõukuv kunstirühmitus Para ‘89 eesotsas Ilmar Maliniga.

Milliseid teoseid on Tartusse oodata? Kui suur on kavandatav näitus, millega saab seda võrrelda?

Hetkel on veel üllatus, millised teosed täpselt on tulemas. Ka meile endile, sest põnev kureerimisprotsess on nüüd algamas. Aga esitlemisele tuleb nii 20. sajandi kui ka moodsat sürrealismi Eestist ja välismaalt.

Varjatud maailmade avardumine
Vastab Mari Vallikivi, Kondase keskuse juhataja

Kondase keskus selle projekti eestvedajana on teemaga tegelenud juba pikka aega. Mida on seni ära tehtud?
Kondase Keskus on juba üle kümne aasta uurinud, tutvustanud ja kogunud professionaalsest kunstist kõrvale jäänud nähtusi, kuid EV 100 kunstiprogrammis osalemine andis tõuke erilist tuge vajavate inimeste loomingu otsimiseks ja süsteemsemaks käsitlemiseks. Viimased aastad on olnud igas mõttes kogumise aastad – oleme ostnud erilist kunsti muuseumi kunstikogusse, saanud Euroopa kolleegidelt väärtuslikku teadmist nende hästitoimivate praktikate kohta. Oleme juba suvel katsetamas residentuuriprogrammi.

Keda saab Eesti autsaiderkunstist esile tõsta?
Keeruline on kedagi esile tõsta, on mitmeid väga andekaid autoreid. Kindlasti üllatab autsaiderkunsti variatiivsus, mis on igati loogiline, kuna erilist tuge vajavate inimeste jaoks on looming just see vahend, mis aitab neil paremini tunnetada ja analüüsida ümbritsevat maailma ning annab meile omakorda võimaluse mõista nende sisemaailma.

Peedist pesumasin
Vastavad Paavo Kroon (Eesti Maanteemuuseum), Madle Uibo (Tartu Linnamuuseum) ja Ilze Salnaja-Värv (Eesti Põllumajandusmuuseum)

See on näitus, mis sünnib Eesti rahva abiga. Millist tuge te inimestelt ootate?
Ootame lugusid, fotosid ja esemeid, mis räägivad loo nõukogudeaegsest leidlikkusest ja isetegemisest. Eri muuseumid keskenduvad oma kogumiskampaaniates maa- ja linnaelule ning liikuma saamisele.

Miks leiutati selliseid asju?
Nõukogude ajal valmistati palju esemeid otsese puuduse ja vajaduse tõttu, mis muutis inimesed leidlikuks. Selline kestlik nutikus võiks olla inspireeriv ka tänapäevases ülekülluses.

Kas sellisel moel on suured muuseumid üldse koostööd teinud? Kas siit sünnib midagi, mis on Eesti muuseumite jaoks erakordne?
On korraldatud ühisnäitusi ühes muuseumis ja tehtud koos rändnäitusi. Mitmes muuseumis samaaegselt avatud laialdase vaatega näitusena on koostööprojekt ise omaette enneolematu «peedist pesumasin».

Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm
Vastab Kristiina Tammets, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht

Kogukonnaprogramm ootab juba õige pea ideid. Kellelt ja milliseid ideid te ootate?
Ootame Lõuna-Eesti kogukondade ideid sündmustest, mis toovad kõige paremini esile Lõuna-Eesti omapära, looduse, kultuuripärandi, kuid samal ajal tutvustavad meie külalistele ka meie innovaatilisi ja inspireerivaid ettevõtmisi nii külades kui ettevõtetes.

Kas kogukonnad globaliseeruvas maailmas jäävad või kaovad?
Tänane päev näitab, et globaliseeruvas maailmas tõusevad kogukonnad eriti esile, sest just see loob turvalise tunde, kui sul on ümber inimesed, kellel on sarnased väärtused ja kes on võimelised koos töötama ja koos uusi lahendusi looma.

Mis teeb Lõuna-Eesti ja meie kogukondade pakutava eriliseks?
Inimesed – meil on ülilahedad inimesed, sõbralikud, rõõmsad, loomingulised! Lõuna-Eestis on palju avastamist ja kohati isegi salapärast, kultuuriline mitmekülgsus on köitev ja aeg kulgeb veidi rahulikumalt, säilinud on traditsioonilised oskused.

Tartu maailmaülikool
Vastab Triinu Laan, Tartu Maailmaülikooli eestvedaja

Kuidas aitab maailma tippteadus Lõuna-Eesti kogukondi?
Me oleme valmis teadlaste ja kogukondade vahel tekkivaks maailmaparanduslikuks sünergiaks! Teadlased aitavad kogukondadel küsida õigeid küsimusi oluliste teemade kohta, jagavad oma teadmisi ja otsivad koos kogukonnaga vastuseid ja lahendusi. Selle juures tulevad appi väärtusarutelud, mis saavad aidata ületada seni takistuseks olnud erimeelsusi.

Teie projekti tegevused on pihta hakanud ja lõunaeestlased saavad juba kaasa lüüa. Kuidas?
Me oleme välja kuulutanud maailmaülikooli ideekorje vooru kogukondadele. Just praegu on õige aeg anda meile endast märku ja öelda, millised teemad teid kõnetavad ning millist kogukonna-akadeemia sündmust te oma piirkonnas korraldada ja kogeda tahaksite.

Suudlev tartu
Vastab Kulno Kungla, Tartu Üliõpilasmaja tegevjuht

Kuidas näeb välja ühissuudlus ja kui palju osalejaid sinna ootate?
Igas vanuses inimesed saavad võtta osa Raekoja platsil toimuvast ühissuudlemisest. See on Suudleva Tartu kulminatsioon, see on suur kontsertlavastus koos enneolematu ühissuudlemisega. Kontsertlavastusel kõlavad Eurovisiooni tuntuimad meloodiad läbi aegade. Meeleolukas kontsert ja ühissuudlus jõuavad teleülekandena inimesteni üle Euroopa. Üritusest ootame osa saama 20 000 inimest koos oma kallimate, vanemate, laste kui ka laste lastega.

Mida tahab Tartu suudlemisega Euroopale öelda?
Me räägime suudlusest selle sügavas ja mitmekesises tähenduses. Sest suudlus ei ole vaid suudlus. See on ka tunne, tegu, dialoog ning veel palju enamat. Tartu Raekoja platsil olev purskkaev «Suudlevad tudengid» on ilus ja väärikas, kuid samas romantiline Tartu sümbol. See väärtustab avatust, inimlikkust ja lugupidamist. Ka meie arvame, et Tartus ja Eestis tuleb suhtuda kõigisse hästi hoolimata rahvusest, rassist, vanusest, soost ja maailmavaatest. Elu üks tähtsaimaid oskusi on tunda ära, mõista ja väljendada armastust. Tartu on linn, kus see peab olema võimalik kõigile nii aastal 2024 kui ka edaspidi.

Mis rolli mängivad tudengid sündmuse korraldamisel?
Tartu on linn, kus suudlus on teema, mille ümber on paksult haridust, haritust, kunsti ja muusikat! Tudengid nagu kogu linnarahvas on oodatud ürituse korraldamises kaasa lööma. Nii vabatahtlikena korraldusmeeskonnas kui ka suudlejatena, kontserdi kuulajatena ürituse päeval. Samuti on oodatud kõik tudengid Raekoja platsile ühissuudlemises osalema.

Metsikud bitid
Vastab Timo Toots, Maajaama eestvedaja ja «Metsikute bittide» kaaskuraator

Kuidas juhtus nii, et tehnoloogiline kunst sattus Lõuna-Eesti kuplite vahele?
«Metsikute bittide» üks eestvedaja ja kunstnik Timo Toots elab ja toimetab Otepää lähedal Maajaamas 2013. aastast ning on traditsioonilisest talukohast aastate jooksul välja arendanud väikese kunstikeskuse, kus kohtuvad kunst ja tehnoloogia. Maajaamas on erinevate tehnoloogiliste võimalustega töökoda ja stuudio ning sel kevadel valmib uus loomemaja, mis loob paremad võimalused külaliskunstnike majutamiseks. Maajaam on oma fookuseks võtnud just kunstiresidentuurid ja nüüd sellest suvest saabki seoses loomemaja avamisega neile suuremat rõhku panna.

«Metsikute bittide» residentuuri- ja näituseprogramm toob kokku nimekad tehnoloogiaga tegelevad kunstnikud, kes saavad võimaluse residentuuris oma loomingut arendada ning seda kunstitalu ümbritseval mitmekesisel ja inspireerival loodusmaastikul eksponeerida. 2024. aasta suvel ootavad teosed publikut Maajaamas ja seda ümbritsevas looduses. Metsas, soos või heinamaal kohatavad kunstiteosed loovad uut tüüpi kogemuslikke olukordi, mille läbi elamine võiks inimese mõttemaailma positiivselt mõjutada – suunates otsima loovaid lahendusi ja inspireerida nägema looduses sõpra, mitte ressurssi.

Mis kunstnike teoseid on oodata?
«Metsikute bittide» näitusel osalevad nii Eesti kui väliskunstnikud, kes on valitud rahvusvahelise konkursi kaudu. Esimene konkurss on edukalt lõppenud ja meile saadeti 278 ideed. Kuna läbirääkimised kunstnikega hetkel veel käivad, siis peame nende nimede avalikult välja hüüdmisega veel veidi viivitama. Teine osa osalevaid kunstnikke on tehnoloogilise kunsti suurnimed, kelle on kutsunud osalema kuraatorid Timo Toots, Mari-Liis Rebane, Taavi Suisalu, Kadri Lind ja Marie Kliiman.

Te teete koostööd ka selle aasta Euroopa kultuuripealinna Kaunasega. Mida on võimalik Kaunases kogeda?
Teeme koostööd Kaunase maastikukunsti festivaliga Magenta, mis toimub septembris 2022. Magenta raames on Kaunase linnalooduses ka meie satelliitnäitus, mille raames jõuavad Leedu publikuni kolm «Metsikute bittide» esimese residentuuriperioodi vältel loodud tööd.

Maajaamas on erinevate tehnoloogiliste võimalustega töökoda ja stuudio ning sel kevadel valmib uus loomemaja, mis loob paremad võimalused külaliskunst­nike majutamiseks.