Arendusprotsessi avamooduli läbis 34 kultuuripealinna programmi pürgivat projekti
Juuni lõpuga pandi punkt Tartu 2024 esimese kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsessi avamoodulile “Miks?”. Enne järgmise mooduli “Kuidas?” algust on paslik kokku võtta möödunud kahe kuu töö ja jagada muljeid protsessis osalevatelt projektiarendajatelt, programmiliini juhilt ja loomenõukogu liikmelt.
Projektiarendajate muljed
Esimese arendusprotsessi moodulid koosnevad seminarist, projektiosa kirjutamisest ja loomenõukogu tagasisidest. Mooduli “Miks?” seminar 15. mail toimus eriolukorra tõttu kontaktivabalt. Seminari keskseks teemaks oli projekti idee ja eesmärgi kujundamine nõnda, et kavandatavates üritustes leiduks vau-efekti. Arendusprotsessist osavõtva projekti Euroopa Tudengite Arvamusfestival arendaja
Kaisa Jõgeva
tõstis esile avaseminaril tutvustatud tööriistu nagu viie miksi meetod ja väärtuspakkumise lõuend, sest need meetodid olid kasulikud projekti tuuma läbimõtlemisel ja kirjapanemisel.
“Üldiselt paneb esimese osa läbimõtlemine korraliku strateegilise vundamendi järgnevatele osadele,” sõnas Jõgeva, “nüüd tuleb vastavalt väärt tagasisidele natuke esimest osa kohendada ja lasta aga samas vaimus edasi”. Projekti Peedist Pesumasin arendaja
Paavo Kroon
märkis sama: “Väärtuspakkumise seminaris õppisin juurde mõned kasulikud mõtlemise tööriistad ja taotlusvormi küsimustele vastates sain enda jaoks projekti sihid selgemaks.”
Jõgeva leidis, et erineva nurga alt asjade läbikirjutamine aitab kõike läbi mõelda, kuigi üheks kirjutamise raskuskohaks oli asjaolu, et küsimused olid kohati liiga sarnased. “Tundsime ja kirjutasime ka alguses “Kuidas?” osa, sest kogu sisu ei saanud nende küsimustega edasi antud”, tõdes
Euroopa Tudengite Arvamusfestivali arendaja. Krooni sõnul oli suurimaks väljakutseks kirjutamisel ajapiirangud. “Kõige suurem väljakutse oli piiratud aja jooksul sisuka projektitaotluse koostamine kolme projektipartneri koostöös nii, et kõik kirjapandu põhineks tõepoolest kokku lepitud ja läbimõeldud eesmärkidel,” lausus Kroon, “pidi pingutama, et mõtetega ja omavahel kokku saada.”
Loomenõukogu tagasiside
18. juunil kogunesid Tartu 2024 loomenõukogu liikmed ja programmiliinide juhid, et ühiselt koostada tagasiside arendajatele. Loomenõukogu liikme
Markus Toompere
sõnul oli näha, et arendajad üritasid kirjutamisel kindla peale minna, esitades turvalisi töid. Positiivsest küljest paistis silma projektide eripalgelisus ja keskkonnateadlikkus. Kaks kõige levinumat kitsaskohta olid väärtuskriteeriumite väljatoomine ja projektimeeskondade komplekteerimine. “Väärtuskriteeriumid (nt põlvkonnaülesus või rahvusteülesus) ei ole sõnakõlksud, mida kasutada, et linnuke kirja saada, vaid need peavad projektiga sisuliselt haakuma,” rõhutas Toompere.
Projektimeeskondade moodustamine on mõistagi keerukas küsimus, kuid siinkohal soovitab Toompere projektiarendajatel olla julge ja võtta riske: “Vajalikku kriitilist mõtlemist toovad meeskondadesse inimesed, kes on natuke teistsuguse mõtlemisega ja kelle jaoks tuleb oma mõtteid põhjalikult lahti seletada.”
Sarnaselt seminarile rõhub Toompere vau-efekti loomisele. “Kurvastusega pean nentima, et vau-momenti ükski projekt minus ei tekitanud”, ütles ta, “Tartu kultuurikorraldajate puhul paistab silma teatav kapseldumine ja oma väljakujunenud publikule suunatud tegevuste pakkumine.” Siiski hindab Toompere kohalike kultuurikorraldajate taset heaks, kuigi ärgitab arendajaid olema rohkem ambitsioonikad. “Ma väga loodan, et arendusprotsessi moodulitega suudame tuua uut kvaliteeti Tartu kultuurimaastikule ning see oleks ka pikaajaline Kultuuripealinna mõju Tartus”, sõnas ta, “lisaks loodan, et projektide arendajad suhtuvad heatahtlikult loomenõukogu poolsesse tagasisidesse. Me oleme tegelikult kõik ühel poolel ja tahame ühte ning sama asja.”
Programmiliini juhi kokkuvõte
Programmiliini “Omapära ja Euroopa” juhi
Angela Ader
sõnul on Kultuuripealinna ambitsioon luua pikaajalisi muutusi ja arendusprotsess on esimene etapp sellel teel. “Esimene arendusmoodul kinnitas meie meeskonnale, et oleme asunud teele, mis nõuab meilt pidevat paindlikkust ja arenemist, et luua keskkond, kus kultuurikorraldajad saaksid tõeliselt Tartu ja regiooni potentsiaali avada,” ütles Ader.
Tartu 2024 esimene kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsess viiakse läbi 2020-2021 ning sellest võtavad osa projektid, mis esindasid Tartut ja 19 Lõuna-Eesti omavalitsust võidukas Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus “Ellujäämise Kunstid”. Projekte nõustab Tartu 2024 loomenõukogu. Arendusprotsessi edukalt läbivad projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi. Peale esimest arendusprotsessi tulevad selle eeskujul järgmised.
