Mis teeb rahastusallika valiku edukaks? Ülevaade esimese arendusprotsessi viimasest seminarist

Kuuenda seminari avas sihtasutuse Tartu 2024 finants- ja haldusvaldkonna juht Toomas Peterson, kes rääkis eelarve koostamise põhiteadmistest, Tartu 2024 eelarvest ning selle jagunemisest. Seejärel sai sõna sihtasutuse välisrahastuse spetsialist Sille Talvet-Unt, kelle ettekanne puudutas välisrahastuse leidmist.

Talvet-Unti sõnul on rahastusallika õnnestunud valikuks oluline välja selgitada ja kirja panna oma idee ning eesmärgid. „Selleks, et olla edukas, on vaja, et hindajal tekiks teie ideest kohene arusaam. Tihtilugu määravad õnnestumise esimesed 2000 tähemärki,“ selgitas ekspert. Samuti tõstis ta esile, et rahastusallika valimisel on oluline otsustada, kas taotlus esitatakse üksi või partneritega. „Teil peaks olema ühine suur pilt ja oskus vastutust võtta. Partnerid tuleb kaasata kohe alguses ja nendega tuleb üles ehitada tugev, selge ja otsene suhtlus.“

Eesti Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner andis ülevaate 20. Europa Cantat festivali korraldamisest. „Inimesi ja ülesandeid oli tohutult palju. Me tegime organigramme, kuhu panime kirja kõik ülesanded, jagasime need teemagruppidesse ja määrasime vastutajad,“ selgitas ta, kuidas meeskonnad kokku pandi. Ürituse eelarve oli Tanneri sõnul suur ja mõistagi oli selle koostamine keerukas. „Eelarve oli umbes 2,7 miljonit eurot, meid toetasid muu hulgas Loov Euroopa ja Erasmus+. Müüsime pileteid ja erinevaid meeneid. Nii tulidki summad kokku, kuigi see tähendas väga suurt projektikirjutamise mahtu.“

Tanner soovitas eelarve koostamisel kasutada soovinimekirja lähenemist. „Me panime kirja kõik kulud ja hakkasime siis tabelit värvima. Kollaseks tegime kulud, mida sai vajadusel vähendada, ja need tõstsime põhieelarvest välja. Punaseks värvisime tegevused, mis oleks saanud hoopis ära jätta. Lõpuks saime mõned punaseks ja kollaseks värvitud tegevused eelarvesse tagasi tõsta, sest raha jätkus.“

Seminaripäeva kõnede osa lõpetas Gravitas Consult välisrahastuse ekspert Silja Lehtpuu, kes ehitas oma esitluse üles viiele projektietapile: idee arendamine, partnerluse ülesehitus, tegevuskava koostamine, eelarve koostamine ja projekti elluviimine. „Kui räägime eelarvest, siis Excel on siiani olnud mu parim sõber. Kuigi eri taotlusvoorud võivad küsida eelarvet üldisemal tasemel, siis endale tuleks teha täiesti detailne eelarve tegevuste kaupa. Kindlasti koostage seda varuga, sest koos partneritega võivad lõplikud maksumused olla umbes 1,5 korda suuremad,“ rõhutas ta.

Sarnaselt eelnevate kõnelejatega toonitas Lehtpuu partneritega suhtlemise tähtsust. „Meie projekti puhul tekitas probleeme partnerite geograafiline kaugus. Suhtlus oleks pidanud olema natuke tihedam. Näiteks, kui keegi on koosolekul ega küsi midagi, siis on see märk, et ta ei saa aru. Praegu on õnneks Zoom ja Teams, mis aitavad operatiivselt kohtuda.“ Ta lisas: „Võiksite ka mõelda projekti koosolekute juurde kõrvalprogrammi, et inimeste vahel tekiksid soojad isiklikud suhted, olgu see ühine söögitegemine, muuseumikülastus või töötoas osalemine.“

Päeva teise osa sisustasid töötoad, mida juhtisid Sille Talvet-Unt, Silja Lehtpuu ja välisrahastuse ekspert Peeter Unt. Päeva võtsid kokku Toomas Peterson ja Heigo Teder. Loomenõukogu liige Berk Vaher rääkis lühidalt Ellujäämise Kunstidest ning Triin Pikk, Erni Kask ja Angela Ader selgitasid arendusprotsessi edasist ajakava.

Projektiarendajate muljed

Millise mulje jättis kuues seminar Tartu 2024 projektiarendajatele? Projekti Peipsi Kunstitee arendaja Eesi Raa Oreškini sõnul oli veebiseminar sujuv ja huvitav. „Hetkel on mõtteid peas palju, aga esimesena tuleb meelde töötoast Silja Lehtpuu soovitus pöörduda välismaa programmide sekretäride poole, kelle käest võib saada kontakte, kellega koostöö suhtes edasi liikuda. Seda juhul, kui ise ei oska kohe mõnest riigist leida õiget inimest, kellega ühendust võtta.“

Projekti Tartu Maailmaülikool arendaja Mari-Liis Nummerti jaoks oli seminar senistest keerukam ja pinevat mõttetööd nõudev. „Leidsin end aeg-ajalt mõttelt, et kuulaksin mõnda ettekannet võimalusel teist või kolmandatki korda, et asja ivale õigesti pihta saaksin. Õnneks on see järelvaatamisega ka võimalik.“ Ta nentis, et praeguse eelarve koostamine – eriti nii mastaapse sündmuse jaoks nagu Maailmaülikool – on paras väljakutse, ent loodetavasti on see kogemusena arendav ja vaid mõnd konti murdev. „Eredalt jäi meelde Toomas Petersoni mõte, et tegutsemine ilma plaanita on õudusunenägu,“ sõnas ta.

Arendusprotsess – faktid ja ajakava

Tartu 2024 esimene kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsess viiakse läbi aastatel 2020–2021 ning sellest võtavad osa projektid, mis esindasid Tartut ja Lõuna-Eestit võidukas Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus. Projekte nõustab Tartu 2024 loomenõukogu. Arendusprotsessi edukalt läbivad projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi. Pärast esimest arendusprotsessi tulevad selle eeskujul järgmised.

Tartu nimetati 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks 2019. aasta augustis. Valiku tegi rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud Tartu 2024 loovkontseptsiooni pealkiri on Ellujäämise Kunstid. Tartu kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega.