“Mida rohkem kaasata partnereid, seda suurem on kõlapind ja seda kaugemale jõuad” – ülevaade “Kellega?” seminarist
13. novembril toimus Tartu 2024 kultuuriprogrammi esimese arendusprotsessi neljas seminar, mis kandis seekord alapeakirja “Kellega?”. Algselt Eesti Maanteemuuseumis toimuma pidanud koolitus liikus tõusnud koroonaviiruse leviku tõttu Internetti. Ligi saja osalejaga veebiseminari keskseks teemaks oli partnerlus. Räägiti, kuidas kaasata välismaiseid partnereid ning õpiti Eesti ja varasemate edukate Euroopa kultuuripealinnade kogemustest.
Neljanda seminari välismaiseks peakõnelejaks oli Rita Orlando, kes on Euroopa kultuuripealinna Matera 2019 (Itaalia) jätkuprojekti juht. Oma kõnes rääkis Orlando, et kuigi reisimine on hetkel võimatu, siis potentsiaalsete partneritega kontakti loomine ja hoidmine ei ole. Küsimuse, kuidas arendada rahvusvahelist koostööd, vastuseks pakkus Orlando välja kuuesammulise juhise. “Esmalt uurige, uurige, uurige,” ütles Orlando, “nii olete teadlikud võimalustest. Seejärel osalege oma projektiga sarnastel üritustel – neis leiate ühiste huvidega isikuid.”
Orlando jätkas: “Esitlege oma projekti väga selgelt ja konkreetselt ning olge seda tehes läbipaistvad, sest nõnda loote enda suhtes usaldust.” Lisaks soovitas ta otsida partnereid, kes tooksid projekti uut ja teistsugust ekspertiisi. Viimasena tõi ta välja selle, et arendajad võiksid läheneda partnerite kaasamisele kui protsessile, mille käigus tekiks kõikidel osapooltel projekti osas n.ö omanikutunne, vastutus ja pühendumus. “Projektide eestvedajad – asi on teie kätes,” ütles Orlando kõnele järgnenud küsimuste voorus, “töö, mida teete välispartnerite leidmiseks ja nendega projekti elluviimiseks, toetab teid ja teie organisatsiooni ka edaspidi. Sidemed partneritega jäävad kestma ka pärast 2024. aastat.”
Avakõnele järgnes kolm paralleelsessiooni, milles jagasid oma kogemusi ja praktikaid partnerite ja koostöö teemadel eksperdid Poolast ja Horvaatiast. Kultuuripealinna Wrocław 2016 rahvusvaheliste suhete juhi Katarzyna Mlynczak-Sachs ettekande teemaks oli “Mikro-makro kosmos: kuidas luua sisulist koostööd?”. Dominika Kluszczyk, WRO Art Center projektijuht, rääkis kogukonna laiendamisest partnerluse toel. Endine Rijeka 2020 partnerluste koordinaator Dorian Celcer käsitles kultuuri arendamist rahvusvahelise koostöö kaudu.
Päeva esimese poole lõpetas paneelarutelu, milles osalesid Mari-Liis Rebane (Eesti Muusika päevad/World Music Days), Mario Kalmre (Simple Session) ja Joanna Kurvits (Üliõpilaskonna Sihtasutus). “Mida rohkem kaasata partnereid, seda suurem on kõlapind ja seda kaugemale jõuad,” sõnas Rebane, “see on ka oluline korraldaja arengukaarele. Sa õpid oma välismaa partneritelt ja kolleegidelt väga palju, mida saad hiljem ära kasutada lokaalseid projekte ellu viies.”
Kalmre lisas, et välispartneriteta ei oleks Simple Session arenguhüpet teinud. “Saime kiiresti aru, et me ei saa teha globaalset üritust ainult kohalike partneritega. Töö, mida pidime tegema, et jõuda väliskontaktideni, oli meeletu.” lisas ta. Kurvits tuletas projektiarendajatele meelde, et tudengiorganisatsioonidest võib leida häid partnereid. Ta sõnas: “Kui tahate kaasata noori, siis tudengiorganisatsioonid on head ja usaldusväärsed partnerid, kes jõuavad nendeni. Organisatsioonid tahavad võtta suurtest üritustest kinni, sageli on nad nõus ka vabatahtlikult liituma.”
Seminaripäeva teine pool algas suurte küsimuste sessiooniga, milles avanes projektiarendajal võimalus tutvustada oma projekti nn liftikõnedega Tartu 2024 meeskonnale, ekspertidele (lisaks Loomenõukogu liikmetele ka Birgit Lao, Annar Alas, Aivar Pere, Taavi Karu ja Sille Talvet-Unt), kohalike omavalitsuste esindajatele ja teiste projektide eestvedajatele. Kolmeminutilistele lühikõnedele järgnes küsimuste voor.
Projektiarendaja muljed
Millise mulje jättis neljas seminar Tartu 2024 projektiarendajatele? Projekti ReVogue Moefestival ja -mess arendaja Maiken Austin ütles, et seminar oli täidetud huvitavate kõnede ja näidetega. “Seminar üldiselt oli minu jaoks üks parimaid ilmselt, kuna ReVogue on just selles arengufaasis, kus (rahvusvaheline) partnerlus on peamises fookuses,” lisas Austin. “Võin tõdeda, et Dorian Celceri “Kultuuri arendamine läbi rahvusvahelise koostöö” ei petnud mu ootusi mitte üheski vallas,” ta jätkas “konkreetsed näpunäited on alati mu lemmikud ja neid oli Rijeka näitel ohtralt.”
Projekti Postmarketi Tänavafestival eestvedaja Jaanika Siiroja sõnul olid tagasivaated varasematele kultuuripealinnadele inspireerivad. “Dominika Wrocławist tõi olulisena pildile publiku kaasamise ja koosloome temaatika, mis pani mõtlema ja küsima, kuidas programmis osalejad publikust aktiivse partneri ja kaaslooja rolli kutsuda,” sõnas Siiroja.
Arendusprotsess – faktid ja ajakava
- Seekordsel seminaril osales 62 projektiarendajat 33 projektist. Neile jagas oma kogemusi 12 eksperti eri valdkondadest. Seminarist võtsid osa ka 22 Lõuna-Eesti kohalike omavalitsuste esindajat.
- Kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsessi järgmine seminar “Mis sõnumid?” toimub jaanuaris.
Tartu 2024 esimene kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsess viiakse läbi 2020-2021 ning sellest võtavad osa projektid, mis esindasid Tartut ja Lõuna-Eestit võidukas Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus. Projekte nõustab Tartu 2024 loomenõukogu. Arendusprotsessi edukalt läbivad projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi. Peale esimest arendusprotsessi tulevad selle eeskujul järgmised.
Tartu nimetati 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks 2019. aasta augustis. Valiku tegi rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud Tartu 2024 loovkontseptsiooni pealkiri on “Ellujäämise kunstid”. Tartu kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega.
