Virgo Sillamaa (Music Estonia): “Kriisi mõjud muusikavaldkonnale”

“Tegemist on kogu ökosüsteemis vallanduva doominoefektiga. See puudutab kogu muusikavaldkonda omas täies kirevuses ja see kirevus on hästi suur. Tegijaid on palju ja rolle on väga palju.” (9:14)

“Mis on uued lahendused muusikavaldkonnas, mida on hakatud kasutama, mida oleme kriisiolukorras üritanud leiutada? Loomulikult jäävad kõige rohkem silma veebikontsertid. Kontserdimaja minna ei saa, klubisse kontserti tegema minna ei saa, teeme siis veebis. Me peame aga meeles pidama, et veebikontsert ei ole kindlasti asendus päris kontserdile - nii kultuurielamuse kui tuluallikana." (12:50)

“Inimestel on süvenev ekraaniväsimus. Kui kõik asjad hakkavad tulema sellest ruudust, siis me tegelikult ei jaksa seda sisu vastu võtta.” (15:10)

“Võtmepädevus, millest me peame tulevikus rääkima, on digitaalne kirjaoskus ehk kõikide platvormide, teenuste, vahendite valdamine.” (16:53)

“Mis siit kriisist tuleb kaasa võtta? Väga oluline ongi uute oskuste õppimine ja lihtsalt järgmine kord tuleb olla paremini valmis olukorraga toime tulema” (17:40)

Astrid Hallik (Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik): “Eriolukorra esmased mõjud Tartumaale”

“Meie valdade arengukavades on kultuuri enamjaolt käsitletud majadena, vähe on mõtestatud kultuuri sisu ja seda kuidas see peaks jõudma kogukonnani.” (19:28)

“Ma nimetan seda kriisiperioodi pihtasaamiseks - kultuuri pihtasaamiseks. Millised valdkonnad kus ja millisel viisil esimesena pihta said? Kõige karmimalt tabas see mittetulundusvaldkonda, sest nemad hästi suuresti sõltuvad liikmemaksudest ja piletitulust ning rendirahast." (19:58)

“Olukorra teeb nukraks see, et ürituste korraldamine on siiski suuresti projektipõhine. Kõik suuremad üritused ja ka väiksemad üritused, mis olid planeeritud, on pidanud selle toimumiseks otsima lisarahastust. Projektid, mis on juba rahastust leidnud, nii kultuurkapitali kui ka muude fondide poolt, on saanud informatsiooni, et kõik taotletud raha peab olema kulutatud 2020 aasta jooksul.” (22:41)

“Nukrama külje juures on ka häid külgi. Palju on hakatud korraldama virtuaalsed kontserte, on leitud tee veebi. Palju on korrastatud oma kodulehekülgi, Facebooki lehekülgi. Suhtlus on kolinud ennekõige just nendesse keskkondadesse, selle kaudu hoitakse üleval oma inimeste meeleolu ja jagatakse informatsiooni.” (24:21)

“Ma ise loodan, et see aeg mõjub hästi meie kultuuritarbijale, et tal on aega mõelda, mida ta vajab ja teeb oma valiku. Nüüd on hästi oluline olla tark ja kuulata oma inimesi selle valiku osas.” (26:50)

Marleen Viidul (Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja): “Eriolukord kultuurivaldkonnas Tartu linnas”

“Mida on sellest kõigest õppida? Ma loodan, et jäädavalt muutub see, et me ei võta enam midagi iseenesestmõistetavalt. Kui tekib jälle võimalus üksteise kõrval Raekoja platsil või kuskil mujal istuda, siis me saame aru, et see on privileeg ja see on väärtus iseenesest. Samas ma loodan, et me võtame sellest hetkest või eriolukorrast kaasa  ka võime kiirelt kohaneda ja uusi ägedaid lahendusi välja mõelda.” (30:12)

“Ühes tänapäevases linnas on kultuur selgelt heaolu looja ja ka arengu eestvedaja.” (31:08)

“Tänapäevases linnas on kultuur kõikjal ja loob sildu erinevate valdkondade vahel” (31:55)

“Erinevad digilahendused pakuvad küll ajutist rõõmu, aga see ei ole siiski päris see. Kõik igatsevad päris kontakti järele.” (32:35)

Matis Leima (muusik, helilooja, muusikaõpetaja): “Kuidas jääda vee peale... või lausa laineharjale vaadet nautima!”

“Need vahendid on koguaeg olemas olnud. Kõiksugused veebiülekanded, videokõned - see ei ole midagi uut. Aga nüüd mängis olukord ennast kätte. Otsene vajadus enne puudus. See, et ma neid katsetasin ja proovisin, see võimaldas lahendada probleemi enne, kui see tekkis” (1:12:29)

“Aga kuidas siis kõike seda teha? Millised on need vahendid, millega, kes tahab, saab korraldada kontserdi veebis, viia tunde läbi, korraldada ükskõik milliseid harjumuspäraseid üritusi teises keskkonnas? Loomulikult on elementaarne digipädevus, julgus klõpsata nuppudele kartmata tagajärgi, kõiksugused Google'i tööriistad, Facebook, Facebooki gruppide lehtede haldamine, stiil, kuidas Facebookis suhelda avalikkusega ja olla efektiivne ja minu puhul ka Youtube. Mis spetsiifilisem oli - täiesti uus programm tuli selgeks õppida - OBS, Open Broadcaster Software -, mis võimaldas siis lihtsa live Facebooki video viia hoopis professionaalsemale tasemele." (1:15:51)

“Eelkõige rõhutan, et kõige tähtsam on julgus katsetada uusi asju. Ja ütlen, et kõik need keskkonnad, vahendid, programmid on disainitud ebapädevale kasutajale või arvestades kõiksuguseid vigu ja eksimusi, mis võivad ette tulla. Nii et ei maksa karta ja valesti saab pigem minna vähe”. (1:16:55)

“Kui olukord läbi saab, kas siis me elame samasuguses maailmas või mitte? Ürituste korraldamise poole pealt võtan küll selle teadmise kaasa, et ise ürituse korraldamine on loomulikult riskantne ja inimeste osalemist sellel on päris raske motiveerida, sest konkurents on meeletu. Kui sisu lubab, siis ma ei alahinda enam veebiformaati ja selliseid vestlusõhtuid. Enda loomingu tutvustamist, kui sisu seda lubab, kaalun teha edasi ka veebiformaadis. Parandan oma sotsiaalmeediakasutust. Ja õpilaste koha pealt: enam ei ole oma enda mängu filmimine vabatahtlik, vaid see muutub kohustuslikuks!” (1:18:13)

Krõõt Kiviste (Shaté Tantsukooli juhataja): “Huvihariduse väljakutsed ja võimalused eriolukorras”

“Huviharidus valdkonnana reageeris sellele [kriisile] kiiresti ja praktiliselt kõik huvikoolid olid valmis minema üle distantsõppele ja leidma neid uusi viise, kuidas jätkata õppekavapõhist tööd.” (1:22:18)

“Märksõnaks on olnud paindlikkus. Me otsustasime alguses ära, et pigem säilitame häid suhteid, anname võimaluse tantsijatel vastavalt oma majanduslikele võimalustele ja ajalistele võimalustele valida see koormus, millega nad jätkavad. Ja see tulemus oli täitsa positiivne, meil üle kolmandiku tantsijatest jätkas täisdistantsõppel.” (1:22:40)

“Üks muudatus, mis me veel tegime: kui üldiselt on meil hästi hajutatud juhtimine, et iga grupi juht tegeleb pigem oma grupi õppekava järgimisega, siis nüüd me läksime rohkem tsentraliseeritud juhtimisele, ehk meie distantsõpet juhtis õppejuht.” (1:23:35)

“Kõige selle negatiivse ja hirmutekitava kõrval oli ka palju positiivset, mida me nüüd oleme tagantjärgi ka järeldanud. Esiteks uued veebikeskkonnad, võimalused kohtuda online'is on saanud hästi koduseks ja see on üks asi, mis kindlasti jääb kasutusele, kui olukord normaliseerub, nii meeskonna poole pealt kui ka tantsijatega suheldes. Valdkonna sees tegelikult rasked ajad tekitavad rohkem veel kokkuhoidmist. Vahetati õpetajate tunde, jagati keskkondi ja kogemusi - nägime, kui tugev on tantsu huvihariduskogukond.” (1:25:08)

“See kriis näitas, et huvikoolil on väga tähtis, et lisaks õpetajatele, treeneritele ja juhendajatele on tugistruktuur - õppejuht, kommunikatsioonijuht, administraator -, et õpetaja saaks õpetada.” (1:27:38)  

“Kriis ja siia loodud distantsõpe tõi väga täpselt välja selle, et meil ei ole ühtset noorsootöö valdkonda. Väga selgelt eristub huviharidus, huvitegevus ja eelprofessionaalne õpe ehk siis kokku huvialaõpe.” (1:29:02)

"Vaimsele tervisele positiivne mõju on meie hinnangul igal juhul olemas. See on pingete maandaja ja kui sa saad tegeleda oma tegeliku kutsumusega, ükskõik millisel tasandil, see aitab hoida ekstreemtingimustes noori positiivsetena. Vaimne tervis on sama tähtis kui füüsilise arengu jätkamine." (1:31:08)

Vahur Keller (Kellerteatri asutaja ja juht): “Kingitud hobuse suhu ei vaadata ehk viirus kui nähtamatu zen master”

“Seda teatrikogemust, mida saab saalist, päriselt virtuaalteatrist ikka sellisena kätte ei saa, aga viimasel on siiski omad väga spetsiifilised plussid selle juures. Virtuaalteatris näeb detaili, me saame suunata publiku tähelepanu.” (1:37:23)

“Võib öelda, et Kellerteater sai endale sünnipäeva kingi - sai kingiks endale suure saali! Sellist nalja me omavahel päris palju viskasime tol hetkel, sest kui meil oli enne märtsi eelmüük umbes poolteist tuhat piletit, siis nüüdseks on Kellerteatri kahte virtuaaletendust vaatanud juba pealt kahe poole tuhande inimese.” (1:38:18)

“Inimestel on tekkinud teatav internetipohmell. Peale eriolukorra algust, kui kõik tõmbusid eraldatusesse, siis oldi rohkem internetis, aga nüüd on sellest tüdinetud ja tahetakse minna välja, olla pigem looduses, teha midagi muud, mis on ka täiesti mõistetav.” (1:40:36)

“Meie zen-master viirus tuletab meelde, et tulevik on alati abstraktne mõiste. oluline on see, mida me teeme täna. Lõpuks on see ju nii igal ajal olnud.” (1:46:33)

Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseumi direktori kt, näituste osakonna juhataja): “Tartmus eriolukorras”

“Mida me oleme [Tartu Kunstimuuseumis] teinud? Kindlasti me oleme püüdnud leida lahendusi, kuidas koroona ajal oma publikuga edasi suhelda. Virtuaalsed võimalused ei asenda kõike, seda päris suhtlust ja need ei ole lõputud. Viimasel ajal on ka üha rohkem räägitud sellest, et need hakkavad väsitama.” (2:17:07)

“Üldse on olnud aeg, et süveneda. See, et saan kauem ühele asjale mõelda, on teistmoodi.” (2:19:51).

“Stressiga toimetulemiseks on aidanud see, et kohe algusest peale mõtlesin välja mitu alternatiivset stsenaariumit. Mis siis saab, kui kui me saame alles avada sügisel? Või mis siis saab, kui tuleb teine laine? Mul on oma peas olemas mitmeks erinevaks asjaks mitu erinevat lahendust. Kui midagi ootamatut juhtub, siis ma tean, et me saame muuseumiga valida, et ei tekiks halvatud olukorda meie töös.” (2:21:26)

Arutelu - Marko Lõhmus (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Berk Vaher (Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond) ja Linnar Viik (IT-visionäär)

Berk:

“Esitlustest jäi kõlama positiivne noot. Inimesed kohanevad, inimesed tahavad ikkagi midagi korraldada, midagi jagada.” (2:48:54)

“See on paljuski restart, see on paljuski enesesse vaatamine, et mida me üldse teeme ja milleks me seda teeme. Ja siis loomulikult ka leitakse vahendid, kuidas teha midagi siis, kui mitte midagi teha ei saa. See periood on andnud head usku inimeste. Tehatahtmist on ja on usku, et kultuuri on ka nendel hetkedel vaja.” (2:56:40)

“Inimliku kontakti ja usalduse ja läheduse peal kultuurne ühiskond suuresti püsib. Olen kindel selles, et palju sellest tuleb tagasi. Palju oli täna juttu digiväsimusest või ekraaniväsimusest. Eks iga suur areng tekitab kohe ka vastukaalu. Nii palju kui digikeskne kultuur areneb, nii palju on teisel pool ka vajadus reaalsete sündmuste, inimkontaktide järele. Võimalik, et pärast seda, kui piirangud lõdvenevad, on seda vajadust isegi rohkem kui enne oli." (3:05:47).

Marko:

“Tugev neli on hinne [kultuuriministeeriumile]. Reageeringud olid kiired, küllaltki adekvaatsed, otsiti väga paljudele probleemidele leevendust, me ei saa öelda, et lahendust, sest kultuuriministeeriumi ega valitsuse kätes ei ole viirust siit ära kaotada. Praegu peab pigem olema natuke enam kui rahul sellega, mis on. Iseasi on see, mis siit järgneb seoses majanduskriisiga. Kui siin oli just juttu, et Tartu 2024 teema on "Ellujäämise kunstid", siis me peame vaatama, et meil ei ole vaja seda ümber sõnastada järgmisel aastal "Kunstide ellujäämiseks".” (2:52:33)

“Muutused kultuurikorralduse poole pealt? Täna on meil siin ikka kultuurikorralduse foorum - kuigi siin on ka väga huvitavaid ettekande lõike olnud kultuuripoliitikast ja mul on ettepanek korraldajatele, et teeks ühe kultuuripoliitika foorumi. Aga kultuurikorralduse poole pealt on hea meel, et ohutusele ja riskide ettenägemisele hakatakse kindlasti väga palju rohkem tähelepanu pöörama.” (2:59:36)

Linnar:

“Kui varem heideti tihtilugu maailmas ette seda, et digitaalkanalid on küll toredad, aga mis siis saab, kui internet katki läheb, siis praegusel hetkel on olukord teine. Kogu maailm on katki, ainult internet töötab. Kõik on võimalik teha interneti kaudu.” (2:49:49)

“2008, mis alles hiljuti oli meie ümber, näitas meile, et kriisi ajal tekivad uued ettevõtted, uued visioonid, uued nägemused. 2008 kriis on meile toonud jagamismajanduse, mis on igapäevaselt meie ümber. Ka praegune kriis kujundab maailma meie ümber, loob uusi asju. Kultuur hoiab ühiskonda elus, eriti sellisel hetkel nagu praegune, kõikjal maailmas on üha olulisemaks muutunud mikrokultuurikogukonnad ja selle suure digikanalite kaudu globaalse meedia tarbimise kõrval on tähtsamaks saanud väiksemad kultuurikogukonnad.” (3:02:11)

“Igasuguse kriisiga üldjuhul kaob ära keskpärasus. Ma arvan, et tung loome ja kultuuri tippsündmuste ning tipptegijate järele on suurem kui kunagi varem. Keskpärasus on see, mis saab kõige tugevama põntsu, ja keskpärasuse asemel on lame ja laialilaotud meile kõigile kättesaadav TikToki maailm, mida on võimalik tunde ja tunde vaadata, ja see on see, mis võtab keskpärasuse rolli enda kätte. Tipud muutuvad veelgi silmipimestavateks ja fenomenaalsemateks. Me õpime väärtustama head kultuuri.” (3:15:17)