Marika Goldman: Olen õnnelik, et Tartu ei ole Euroopa kultuuripealinn üksinda, vaid koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega, sest see võimaldab Lõuna-Eestil särada
Marika Goldman on kogenud kultuurisündmuste produtseerija ja turundaja. Marika pikk karjäär on teda viinud eriilmeliste ametiteni Vanemuise teatri produtsendist EASi visiitide ja sündmuste projektijuhini. Miks otsustas Marika liituda Tartu 2024 meeskonnaga? Millised kultuurisündmused ja -projektid teda kõige enam huvitavad? Loe lähemalt esimesest intervjuust uue turundusjuhiga.
Marika Goldman. Foto: Mana Kaasik
Sa oled alates juunist SA Tartu 2024 turundusjuht. Miks otsustasid kandideerida sellele positsioonile?
Ma hoidsin Tartu 2024 kujunemisel ja “võistlusel” Narvaga juba algusest silma peal ning ausalt öeldes olin mõlema linna poolt, sest see on vägev võimalus Eestile. Aga finiši lähenedes lõi minus muidugi tartlase vaim välja ja olin väga rõõmus, et see tiitel koju tuli. Pärast tiitlivõitu tundsin, et mingil hetkel ja mingil moel tahaksin kindlasti selle projektiga kaasas olla, aga reaalse rolli jätsin enda jaoks välja mõtlemata. Kui avanes turundusjuhi konkurss, siis kuigi selle projekti mastaapsus ja olulisus oli see, mis mind veidi hirmutas, siis teisalt tundsin, et tahan just sellisel moel Euroopa kultuuripealinnaga seotud olla. Võiks öelda, et tekkis raskekujuline fomo (fear of missing out) – kuigi tööd on palju ja see on väljakutseid täis, siis hirm millestki nii suurest ilma jääda sai võitu ja kandideerisin.
Räägi lähemalt, mida hakkad sihtasutuses tegema.
Laiemalt on minu tegevuseks turundusplaani väljatöötamine, sellest tulenevate järgmiste sammude planeerimine ja elluviimine. Seal hulgas on partnerlussuhete ja sponsorluse temaatika väljatöötamise koordineerimine, suhete loomine kohalike ettevõtetega, Euroopa kultuuripealinna kui turismi sihtkoha ettevalmistus koos partnerorganisatsioonidega ja palju muud. Praeguseks on kõige käega katsutavam asi Tartu 2024 fännitoodete arendamine. Üldiselt läheb turunduse alla palju: alates kodulehest kuni visuaalse identiteedini. Tööpõld on lai ja mul on hästi eriilmelised tööülesanded. Mõned tööviljad on juba käega katsutavad, mõned valmivad alles 2024. aastaks.
Sa oled ülikoolis õppinud kultuurikorraldust (BA) ja kommunikatsiooni (MA). Sa omad mitmekülgset kogemust erinevate kultuurisündmuste elluviimisel. Oled töötanud EASis visiitide ja sündmuste projektijuhina ja Vanemuise teatris produtsendina. Mis tundub sulle erialaliselt kõige huvitavam uue töökoha juures?
Mulle tundub, et see töökoht on sümbioos minu eelnevatest töökohtadest. Mul on tugev kultuurikorralduse ja produtseerimise taust, olen teinud kommunikatsiooni ning turundust erinevatele kultuurifestivalidele. Tartu 2024 on minu jaoks samm edasi, kuidas seda kõike veel tugevamalt omavahel ühtlustada. EASi aeg andis palju suurprojektide ja välissuhete mastaapi juurde, mille jaoks sageli kultuurivaldkonnas võimalusi ei jätku. Nüüd on mul hea tulla siia ja võtta kaasa seal omandatud kogemused.
Mõni aasta tagasi tundsin, et vajan kultuurikorraldusest puhkust ja liikusin EASi, kus sain teha palju turundust Eesti innovatiivsele ärikeskkonnale. See oli väga huvitav ja vajalik vahepõige, sest nüüd olen jälle tagasi tuttaval kultuurikorraldaja radadel.
Sul on Tartu 2024 tegemiste suhtes ka unikaalne vaade - enne kui liitusid sihtasutusega, olid seotud ühe arendusprotsessis osaleva projektiga. Millise vaate said Euroopa kultuuripealinnast ja sihtasutusest projektiarendajana?
Ma olin “Suudleva Tartu” arendusprotsessis turunduskonsultandi rollis. Arendusprotsessi näol on tegu ligi aastase inkubatsiooniga, mis tähendas igakuiselt uue teemaga süvitsi läbi mõtlemist. Pidevalt anti Tartu 2024 loomenõukogu poolt põhjalikku tagasisidet ja arendajatelt oodati seni harjunud tegevustele alternatiivide otsimist. Minu meelest oli see väga põnev aeg ühe projekti arendajale.
Mida tähendavad sulle Ellujäämise Kunstid?
Praegu võib vist öelda, et tänase päeva ja viimase aasta kontekstis ei ole paremat Euroopa kultuuripealinna siduvat nimetust. Pole inimest, kuidas see mingil moel ei kõnetaks. Võiks lausa öelda, et 2018. aastal töötati välja prohvetlik pealkiri, mis tänasel pandeemia aegses maailmas on saanud endale mitmeid uusi kihte.
Ellujäämiste Kunstide kontseptsioonis on palju väärtusi. Minu jaoks on kliimakriis, vaimne tervis ja regionaalne poliitika praeguse üldise Covid-19 ellujäämise juures tugevalt esile tulnud. Kui varem võisid need väärtused mõjuda kaugemalt ja mitte isiklikult, siis täna on iga inimene mingisugust ellujäämise hetke tundnud. Meil on väga hea siduda ja kõnetada seda, mis toimub maailmas läbi enda kontseptsiooni.
Missugused kultuuriüritused ja -projektid sind huvitavad? Mida tahaksid kõige enam näha Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmis?
Julgen öelda, et olen keskmisest suurem kultuurisündmuste tarbija. Minu aastat raamistavad erinevad festivalid, kus ma kindlasti kohal olen ja mille programmi ma naudin. Tartuff, Draama, Pöff on need festivalid Tartus, mida külastan ja naudin seda nüüdseks juba tuttavat sooja tunnetust, mis nendel festivalidel on välja kujunenud.
Teine, mis mulle alati meeldib, on see, kui mõne kultuurisündmuse külastamine ja kogemine viib mind uude asukohta või teadaolevasse asukohta, uue rakursi alt. Nagu oli varasuvine Stencibility, mis toimus kunagises Pattaya/Ahi/Cleo klubis. Alati ootan ka UIT festivali nende linnarännakute pärast. Ma loodan, et Euroopa kultuuripealinna programmis on sündmused, mis pakuvad üllatusmomenti ka põlisele tartlasele.
Olen õnnelik, et Tartu ei ole Euroopa kultuuripealinn üksinda, vaid koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega. See võimaldab tervel Lõuna-Eestil särada. Ma soovin, et põnevaid projekte toimuks uutes kohtades, mis viiks inimesi Lõuna-Eestit avastama. Kõige mugavam selleks on kasutada praegu Kylas platvormi, kus Lõuna-Eesti elamused on end ühtselt esitlenud.
Mis on need erilised elamused, kohad või tegevused, mida Tartu ja Lõuna-Eesti võiksid Euroopale kultuuripealinnana tutvustada ja pakkuda?
Ma loodan, et tartlased ja lõunaeestlased võluvad oma külalisi külalislahkusega. Soovin, et külalistel oleks siin oodatud tunne ning et nad tuleksid siia kanti tagasi. Meie jaoks ei ole kultuuripealinn ainult üks aasta, vaid kasutame nende eesolevate aastatega võimalust juba praegu Tartut ja Lõuna-Eestit rohkemalt näidata.
Milline võiks Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielu olla tiitliaastal ja pärast seda?
Ma loodan, et tartlastel ja lõunaeestlastel tekiks uhkusetunne ja et me kõik oleksime ise rõõmsad, et meid on ootamas nii põnev aasta. Loomulikult ootan tiitliaastast, et Tartut ja Lõuna-Eestit külastaks palju inimesi, et neile meeldiks siin olla ja nad tuleksid siia ka tagasi. Tartu 2024 programm saab olema nii mitmekesine, et selle aasta jooksul leiavad kindlasti endale huvipakkuvad sündmused üles erinevas vanuses ja elukohaga inimesed.
Loodan, et pärast tiitliaastat ei saabuks äkiline vaikus, vaid et need uued sündmused avaksid uued võimalused ka pärast tiitliaastast. Meil on siin palju potentsiaali, mille loodame esile tuua ja see kindlasti ei ole ühe aastane projekt.
Ja lõpetuseks, mis on sinu esimesed sammud peale ametisse astumist?
Kuigi tiitliaastani on veel mõni aasta minna, siis tegelikult käib Tartu 2024 sihtasutuses igapäevaselt väga tihe töö. Elan sisse ja kohanen uute rutiinidega. Kõige käega katsutavam asi on esimeste Tartu 2024 fännitoodete (särgid ja kotid) müüki panemine.
Kui ma veel ei töötanud sihtasutuses, siis vaatasin väikese kadedusega ägedaid Tartu 2024 kirjaga pluuse, kotte ja pusasid ja nüüd on kõigil võimalus neid särke ja muud endale osta.