Tartult oodatakse muuhulgas selgemat plaani rahvusvahelisele publikule lähenemiseks ning Euroopa koostööprojektide täpsustamist, et kultuuriprogrammi tugevdada. Senine kohalike inimeste ja kogukondade kaasamine pälvib aga kiitust. Põhjalikus raportis mainitakse, et Tartul on palju potentsiaali, millele Euroopa kultuuripealinn ehitada, kuid edendada saab muuhulgas regionaalset kaasatust ning plaane, kuidas tõsta kultuurikorraldajate võimekust suuremahulise programmi elluviimiseks.

„Meie jaoks on tähtis, et Euroopa kultuuripealinnade žürii andis Tartu ambitsioonikale ja omanäolisele kontseptsioonile heakskiidu. Nüüd ootab meid ees suur töö veelgi laiahaardelisema lõppvooru taotluse koostamiseks,“ selgitas Tartu 2024 vastutav projektijuht Erni Kask.

Kokkuvõttes soovitatakse kandidaatidel jätkuvalt juhinduda kuuest peamisest kriteeriumist: pikaajalisele strateegiale panustamisele kaasaaitamine, Euroopa mõõde, kultuuriline ja kunstiline sisu, teostamisvõime, kaasamine ja korraldamine. Rõhutatakse, et eel- ja lõppvoorus esitatavad taotlused peavad olema tasemelt erinevad ning nii Tartult kui Narvalt oodatakse järgmisel aastal taotlusi, mis vastavad Euroopa kultuuripealinna projekti kõrgele standardile.

Täpsemalt saab Euroopa kultuuripealinna valimise kohta lugeda Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt

FOTO: Tartu 2024 - Euroopa kultuuripealinnaks esitlusmeeskond. Oktoobris tutvustasid Tartu taotlust rahvusvahelisele eksperdikomisjonile kirjanik Mika Keränen, jurist Alina Pysariuk, linnapea Urmas Klaas, projektijuht Kalle Paas, maastikuarhitekt Karin Bachmann, majandustudeng Merili Ginter, kandidatuuriraamatu koostaja Berk Vaher, füüsik, professor Jaak Kikas, teatriteadlane, professor Anneli Saro ning vastutav projektijuht Erni Kask.