Artikkel ilmus algselt ajalehes Lõuna-Eesti Postimees.

Möödunud kuul algas 34 projektimeeskonna osalusel esimene aastapikkune Tartu 2024 kultuuriprogrammi arendusprotsess Tartule ja Lõuna-Eestile tiitlivõidu toonud kandidatuuriraamatus kirjeldatud kultuurisündmustele. Mida see endast kujutab ning kuidas aitab see järgmistel Lõuna-Eesti kultuurikorraldajatel ja -asutustel esitada sündmusi ja tegevusi kultuuripealinna ametlikku programmi?

Mis on “Ellujäämise kunstid”?

Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerimiseks tuli aastatel 2018-2019 koostada põhjalik kandidatuuriraamat, mille põhiosa moodustas loominguline kontseptsioon. Tartu ja Lõuna-Eesti võitsid kultuuripealinna korraldusõiguse juhtmõttega “Ellujäämise kunstid”. See tähendab, et järgnevatel aastatel ootab Euroopa, et õpetaksime (ja õpiksime!) neid kunste nagu neid siin regioonis - Põlva, Valga, Võru ja Tartu maakonnas, Viljandi ja Tartu linnas - tuntakse ja tunnetatakse.

Mis on Ellujäämise Kunstid? Võidukas taotluses tõstsime esile järgnevaid põhimõttelisi ellujäämise ning edasikestmise kunste: loodushoidlikum linna- ja maakultuur, liikumine ja vaimne tervis, paikkondlike omapärade esiletoomine, haritus ja leidlikkus, põlvkondade koosloome, kriitiline ärksameelsus ja valdkondadeülene koostöö.

“Ellujäämise kunstid” on tugev kontseptsioon, sest see tuleneb elust enesest. Üks ellujäämise kunste on kindlasti leidlikkus. Mõelgem Eesti kultuuriloojatele ja korraldajatele ning huvikoolide õpetajale, kes kaotasid märtsis, koroonakriisi puhkedes, võimaluse tegutseda nii nagu tavaliselt, ent leidsid siiski viise, kuidas digitaalselt publikuni jõuda.

See tõestas meie kultuuriloojate pealehakkamist ja valmisolekut muutusteks. Sündis küll sunnitult, ent mis oleks, kui selline leidlikkus ja ettevõtlikkus oleks veel loomulikum osa meie kultuurielust?

Lõuna-Eesti õppis Põhja-Hollandi eduloost

Euroopa kultuuripealinn peab kaasa tooma pikaajalisi positiivseid muutusi terves Lõuna-Eestis. Kui rahvusvaheline žürii oli teinud teatavaks otsuse, et Tartu ja Lõuna-Eesti on võitnud 2024. aasta kultuuripealinna tiitli, seisis kandidatuurimeeskonna ees küsimus, kuidas käivitada Euroopa kultuuripealinna mitmeaastaseid, tuhandeid partnereid hõlmavaid ettevalmistusi. Uurides varasemate kultuuripealinnade kogemusi, leidsime palju ühist Põhja-Hollandis asuva Friisimaaga, mille keskus Leeuwarden kandis tiitlit 2018. aastal.

Edukalt ellu viidud Euroopa kultuuripealinn muutis piirkonna kuvandit paremaks nii rahvusvaheliselt kui kohalike jaoks, rikastas kultuurielu ning tõi olulist majanduslikku kasu. Tiitliaasta sündmused pälvisid 650 000 elanikuga Friisimaal 4,5 miljonit külastust. Kultuuripealinna majanduslikku mõju piirkonnale hinnati 300 miljoni euro suuruseks ning 10% provintsi elanikkonnast lõi ühel või teisel moel kaasa vabatahtlikena!

Selliste tulemusteni jõudmiseks tegi Leeuwarden-Friesland 2018 meeskond mitu aastat süsteemset tööd kultuuripealinna programmi ideid esitanud inimestega, kes õppisid, kuidas muuta Friisimaa pärandit ja kultuuri atraktiivsemaks naaberriikide publikule, kuidas kaasata ideede elluviimisse kohalikke kogukondi ning kõrvalejäetuid, kuidas leida lisarahastust.

Hollandis korda saadetu kõnetas Tartu 2024 meeskonda väga, sest meie kandi väljakutsed ja sihid on sarnased. Lisaks kultuuripealinnadele tutvusime ka ettevõtlusmaailma programmidega nagu Ajujaht või ühiskondlike algatuste inkubaator NULA. Kõigest kokku kujunes Tartu 2024 arendusprotsess, meie oma kultuuriprojektide arendamise programm.

“Eesmärk on, et külastavad inimesed oleksid vaimustuses”

Mai keskel algaski esimene Tartu 2024 kultuuriprogrammi arendusprotsess. See viiakse läbi aastatel 2020-2021 ning sellest võtavad osa 34 projekti, mis esindasid Tartut ja Lõuna-Eestit võidukas Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus.

Teekonda alustasid mitmed kogu Lõuna-Eestit haaravad ideed nagu Tartu Maailmaülikool, mida arendab TÜ eetikakeskus ja mille eesmärk on panna kogukonnad lahendama suuri väljakutseid koos üleilmselt tuntud mõtlejatega. Emajõe Lodjaselts arendab jõe- ja järvekultuuri projekti, mis haarab Emajõe, Peipsi ning Võrtsjärve sadamaid. Tartumaa Arendusselts hakkab ette valmistama märgilistes paikades asuvate kollaste akendega seotud kogukondlikke kultuuriprogramme jne.

Need ja teised projektid peavad mõtlema põhjalikult läbi ja panema kirja kavandatavad tegevused, eelarve ja kunstilise sisu, sihtgrupid, kohalikud ja välismaised partnerid, turunduskommunikatsiooni kava ning võimalikud rahastajad. Selles töös toetavad projektimeeskondi lisaks mulle ja mu kolleegidele Tartu 2024 loomenõukogu ning teised asjatundjad Eestist ja välismaalt. Arendusprotsessi edukalt läbivad projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi.

Kuldar Leis, Lõuna-Eesti ettevõtja ja Tartu 2024 loomenõukogu liige, kutsus arendusprotsessi avaseminaril projektide eestvedajaid üles looma oma ideede ümber talentide meeskondi, kes otsiksid tähelepanuväärseid lahendusi. “Eesmärk on, et külastavad inimesed oleksid meist vaimustuses,” rõhutas Leis, “Teeme nii, et head programmi saaksid võimalikult paljud, pikema aja jooksul ja mitte ainult linnas või tänaval, vaid üle terve Lõuna-Eesti.”

Edukad ettevalmistused toimuvad koostöös

Euroopa kultuuripealinna ametlik programm on avatud ka järgmistele ideedele. SA Tartu 2024 ja Lõuna-Eesti omavalitsused ootavad läbi avatud ideekorje aastal 2022 siinsetelt sädeinimestelt järgmisi lennukaid ettepanekuid sündmusteks ja tegevusteks, mis avavad “Ellujäämise kunstide” väärtusi ja tegevussuundi.

Tulevased sündmused peavad sarnaselt käimasolevat arendusprotsessi läbivatele projektidele looma väärtust nii oma piirkonnale kui olema kõnekad väljaspool Eestit, toetama valdkondadeülest õppimist, põlvkondade koosloomet, olema mõõdetult säästlikud keskkonnale, kaasama rahvusvahelisi partnereid ja tooma esile paikkondlikke omapärasid.

Täna võib öelda täie kindlusega, et Euroopa kultuuripealinn on juba jõudnud Tartusse ja Lõuna-Eestisse. Sisukas tiitliaasta 2024 ei teki aga üleöö, vaid on viis aastat kestnud teekonna kõrgpunkt. See teekond on alanud ja usun, et Lõuna-Eesti läbib selle kõige edukamalt siis, kui teeme järgnevatel aastatel sihipärast ja sisukat koostööd.