SA Tartu 2024 turunduse projektijuht on inimene, kelle ajast läheb päris märkimisväärne osa selle välja nuputamisele, kuidas erinevatel sündmustel tartlastele, lõunaeestlastele ja meie külalistele Tartu 2024’st rääkida. Ja rääkida tuleb palju, sest 2024. aastaks võiks minu meelest vähemalt iga meie Kirde-Euroopa kandi inimene teada, et Tartu koos Lõuna-Eestiga kannab siis Euroopa kultuuripealinna tiitlit ning pakub oma kultuuri mõtestades Euroopale ideid ellujäämiseks. Ja ka edasi minemiseks omanäoliste ja tarkade inimestena, kellel kõigil on vaid üks ühine koduplaneet. Usun, et vähemalt püüelda võiks küll selliste suurte eesmärkide poole – oleme ometi ellu viimast ühte Eesti ajaloo kõige suuremat rahvusvahelist projekti.


2020. aasta ei ole muidugi veel Tartu 2024 turundussündmuste tippaeg. Pigem on teabevaldkonnas praegu aktuaalne põhjalike turundus- ja kommunikatsiooniplaanide koostamine, et kasvava vägevusega nii kodu- kui välismaal silma paista. Usun ise, et edu saladuseks on hea ja läbimõeldud plaan ning selle järjepidev järgimine, mistõttu on praegune ettevalmistav etapp ülioluline. Ärge siis muretsege, kui me veel tänavu iga nädal mõnda avalikku sündmust ei korralda – küll needki tulevad, õigel ajal ja õiges kohas. Seniks jätkame oma loo jutustamist ning Tartu ja Lõuna-Eesti inimeste kaasamist oma teekonnale ühes siinsete kultuuriasutuste ja -korraldajatega, kellega sarnaseid väärtusi jagame.

Olgu ka öeldud, et 2020. aastal on kõige tähtsam nende tähelepanuväärsete projektide tõsine arendamine, tänu millele kultuuripealinna korraldusõiguse võitsime, ja see on töö, mida toimetatakse suuresti projektimeeskondades, kulisside taga. Küllap kirjutab sellest mahukast protsessist pikemalt mõni mu kolleeg järgmistes logides.


Kuid sündmuste juurde tagasi tulles - mõned siiski on meie osalusel juba tänavugi toimunud. Veebruarikuule mõeldes tahaksin peatuda neist kõige erilisemal, milleks olid kahtlemata teist aastat järjest Tartus aset leidnud Eesti Laulu poolfinaalid. Ja teist korda oli ka Tartu 2024 tiimil võimalus sellesse suurproduktsiooni panustada. Enim rõõmu valmistasid Eesti Laulu juures muidugi need koolikontserdid, mille koostöös ERRi ja Tartu linnaga ellu viisime.

Külastasime nelja kooli: Tõrva Gümnaasiumit, Rõngu Keskkooli, Tartu Veeriku kooli ja Tartu Variku kooli. Kõigis neis võeti meid avasüli vastu ning artiste tervitasid kõikjal täissaalid. Suur aitäh, head koolipered – teid oli kokku kõvasti üle pooletuhande inimese! Ülisuur rõõm oli näha esinemas andekaid poolfinaalidesse pääsenud artiste, kelleks sel aastal olid Jennifer Cohen, INGER, Merilin Mälk, Egert Milder, Renate, Synne feat Väliharf ning INGA. Puhta südametunnistuse huvides tunnistan, et veel mõned aastad tagasi jättis Eurovisioni lauluvõistlus ja sellega kaasnev trall mu suhteliselt külmaks. Pärast viimase kahe aasta kogemust on selle võlu aga ka minu alternatiivkultuursesse hinge pugenud ja olen isiklikult valmis jutlustama Eesti Laulu evangeeliumit kõigile uskmatutele.


Miks aga on sääraste koolikontsertide korraldamine vajalik? See saab vääramatult selgeks siis, kui artistid on laval ja publiku silmad säravad. Lugusid tuntakse peast (või isegi südamest), elatakse kaasa nii plaksutades kui tulukestega lehvitades ning pärast kontserti tormatakse otsemaid staaride juurde, et neilt autogrammi küsida ja koos pilti teha. Need hetked on õpilaste jaoks väga erilised, kuna suurtelt lavadelt, ajakirjandusest ja raadiost tuttavate artistidega ei teki tavaliselt just liiga palju võimalusi silmast silma kohtuda, kallistamisest rääkimata (ja seda tehti palju). Siinkohal teen sügava kummarduse Eesti Rahvusringhäälingu ja Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonna ees, kuna just meie omavaheline koostöö oli juba teist aastat see, mis need hetked lubas õpilasteni viia.


Kui neli minikontserti läbi said, olime mõistagi poolfinaalides ka isiklikult kohal, et publikuga juttu ajada ja Tartusse ning Lõuna-Eestisse saabuva Euroopa kultuuripealinna teemasid arutada. Eelmise aasta kogemusele toetudes teadsime, et Tartu Ülikooli spordihoonesse kogunevatele massidele meeldib väga ennast pildistada lasta. Et sündmust saaks ka tulevikus meenutada, otsustasime selgi aastal sellise fotoboksi kasuks, mille seest võluväel päris pildid ka kohe kätte saab. Huvitav, kui paljud tänapäeval veel päris fotoalbumeid kokku panevad? Kas kodudes on veel fotoseinu, kuhu riputatakse rõõmsaid hetki koos pere ja sõpradega? Küllap vist mõned ikka veel on, sest meie boksist käis läbi julgelt üle saja inimese ja omajagu seltskondigi, kes kõikvõimalikud kaameraesised kombinatsioonid läbi proovisid. Tervitan teid kõiki ja loodan, et ka teil suunurgad ülespoole kõverduvad, kui neid momente meenutate!


Lõpetuseks põikaksin korraks sisse ka märtsikuusse, mille teisel nädalavahetusel oleks pidanud koostöös Pseudo Toursi ja TYPAga toimuma Tartu 2024 bränditoodete töötuba Aparaaditehase Armastuse saalis. Sinna oli ennast mõne päevaga kirja jõudnud panna 24 inimest, ent eriolukorra tõttu olime sunnitud selle edasi lükkama. Kuid sündmus ei jää ära ja toimub kindlasti siis, kui oleme praeguse keeruka ajahetke selja taha jätnud. Tartu 2024 logoga särke, pusasid, poekotte ja märkmikke on meie käest korduvalt küsitud ja planeeritud töötuba on üks ägedamaid võimalusi endale ise taaskasutatud materjalidest (!) need esemed valmistada.


Olgu mainitud, et Tartu 2024 bränditooteid saab tulevikus ka osta, kuid enne seda peame olema veendunud, et need toodetakse võimalikult keskkonna- ja inimsõbralikult. Palun seniks varuda veidi kannatust ja võtta osa saabuvatest töötubadest!

Tugevat tervist kõigile ja veetke ka eriolukorras ikka kultuurselt aega!

Kaspar Aug
Tartu 2024 turunduse projektijuht

Artikli fotod: Kiur Kaasik; töötoa visuaal: Homne Agentuur.

Rohkem pilte koolikontsertidest ja teistest sündmustest leiate meie albumitest Facebookist  ning Instagramist.