Kommenteeri

Kultuuripealinna logiraamat: Kalle Paas. 48 kuud 2024ndani (jaanuar 2020)

Tere tulemast Euroopa kultuuripealinna 2024! Tere tulemast Tartusse ja Lõuna-Eestisse! Nüüd on see kõik täiesti ametlikult alanud. Selja taga on kaks aastat pingelist kandideerimist. Žürii tuleproovid. Dramaatiline “...Tartu!” ning sellele järgnenud võidujoovastus kultuuriministeeriumi saalis. Tähistamine ja tänamine. Seejärel põhjalik nõupidamine: kuidas edasi? Vana aasta lõpus sai paika edasise ehitustöö nurgakivi - tegutsema asus sihtasutus Tartu 2024 - ning see toobki meid siia, Kultuuripealinna logiraamatusse.
Mis järgmiseks? Me teame, et #Tartu2024 tähendab juba praegu paljudele inimestele midagi huvitavat. Me tahame, et nende inimeste ring, kes aitavad kaasa suurele ühisele asjale Lõuna-Eestis, üha laieneks. Seega võtsime nõuks, et lisaks ametlikele uudistele jagame ägedaid #Tartu2024 hetki ka sotsiaalmeedias (Instagram, Facebook, Twitter) ning peame (UNESCO kirjanduslinnale kohaselt!) logiraamatut.

Täna kirjutan mina Euroopa kultuuripealinna elluviimist koordineeriva meeskonna nimel lõppevast põnevast esimesest tegevuskuust. Järgmine kord kirjutab uue nurga alt juba keegi teine. Ja nii 2024ndani välja.

Oota, aga mida tähendab see sihtasutus Tartu 2024?


See tähendab seda, et nüüd on konkreetne organisatsioon, mille eesmärgiks on Euroopa kultuuripealinn 2024 elluviimine Tartus ja Lõuna-Eestis. Elluviimine tähendab hulka eri töid - nii teiste inimeste ja organisatsioonide koordineerimist, kui ise ära tegemist, nii koolitamist kui toetajate leidmist. Kõik need tegevused toetavad aga seda peamist, Euroopa kultuuripealinna edukat elluviimist. Võib öelda ka, et sihtasutus Tartu 2024 on #Tartu2024 süda.

Aga kus või kes on siis Tartu 2024 pea?

Nagu sihtasutustel ikka, on organisatsioonipuu tipus nõukogu, kelle esmaseks partneriks on tegevmeeskonda juhtiv juhatuse liige.

Vastavalt kandidatuuriraamatus välja pakutud plaanile moodustavad SA Tartu 2024 nõukogu Tartu linnavalitsuse ja volikogu, ülikoolide, Lõuna-Eesti ja Eesti riigi esitatud eksperdid. Nõukogu esimesse koosseisu kuuluvad nõnda Urmas Klaas, Aadu Must, professor Anneli Saro, Võrumaa Arenduskeskuse juht Tiit Toots ja kultuuriministri nõunik, lavastaja Margus Kasterpalu.

Kuni peagi algava konkursiga uue pikaajalise juhatuse liikme leidmiseni täidab seda rolli senise Tartu 2024 kandidatuurimeeskonna juht ja nüüdne programmikoordinaator Erni Kask.

...aga head nõu on vaja veel rohkem.

Nii möödunud aastatel kui ka edaspidi annavad Tartu ja Lõuna-Eesti püüdlustele täiendavat nõu eri valdkondade juhid ja spetsialistid, kellest moodustatakse kolm konkreetsete siltide ja sisuga nõukoda: kohalike omavalitsuste foorum, ettevõtjate foorum ning loomenõukogu.

Muide, Tartu linnavalitsus, mille kultuuriosakonda kuulus senine kandidatuurimeeskond, on jätkuvalt sihtasutuse kõige olulisem igapäevane partner. Abi, mida annavad Tartu 2024le linnavalitsuse eri osakondade asjatundjad, on hindamatu.

Sa ütlesid, et Tartu 2024 tegemistesse on kaasatud palju inimesi. Kui palju?


Euroopa kultuuripealinn on siinkandis juba täna paljude inimeste asi. Lugesin kokku, et eelmisel nädalal, 20.-26. jaanuaril osales üle terve Lõuna-Eesti kokku umbes 160 inimest koosolekutel ja aruteludel, kus arutati Tartu 2024ga seotud teemasid.

Kui selles, selles või selles uudises mainiti, et Tartu ja Lõuna-Eesti töötavad kultuuripealinna nimel, siis nii see ongi. Juba nüüd, 48 kuud enne tiitliaasta algust, kohtuvad nädalast nädalasse eri valdkondade inimesed üha uutes kombinatsioonides, et saada infot, mõelda, arutleda ja kavandada.

Mis on hetkel kõige olulisem?

Euroopa kultuuripealinna tiimid jagavad oma töid tihti kolmeks: kultuuriprogramm, turundusprogramm ning üldjuhtimine ja rahastuse tagamine. Seda liini pidi mõeldes on minu jaoks Tartu 2024 tiimi selle poolaasta suurtest ülesannetest olulisimad ehk need:
1. Kultuuri- ja haridusprogramm: programmimeeskond ehk Erni ja Triin Pikk töötavad välja kandidatuuriraamatus esitatud suurte projektide umbes aastapikkust arendusprotsessi ehk inkubatsiooni. Need enam kui 30 projekti nagu „Suudlev Tartu“ või „Metsavaimud masinas“ võitsid meile tiitli, kuid elluviimiseks peavad eestvedajad tegema veel palju tööd detailide kallal. Valmiv arendusprotsess koosnebki temaatilistest seminaridest, projektikirjutamisest ja mentorlusest.

2. Samamoodi kohtume sel aastal kandidatuuriraamatus esitatud turundus- ja kommunikatsioonistrateegia võimalike partneritega, et arutada põhjalikult, mis on järgmistel aastal võimalik ja vajalik, ning leppida kokku, kes mida teeb. Meie tulemus peab olema, et Tartu 2024 ja selle väärtusi kandev Tartu ja Lõuna-Eesti kultuur jõuaks rohkemate lehelugejateni, televaatajateni, netikasutajate ja seeläbi turistideni.
3. Regionaalne koordinaator Annela Laaneots ja finantsjuht Toomas Peterson koguvad neil nädalatel täiendavat sisendit SA Tartu 2024 ja Lõuna-Eesti omavalitsuste koostöö- ja finantsmudelile ning hakkavad seda seejärel tutvustama regiooni linnades ja valdades. Koostöömudel annab konkreetse ja pika tegevuskava, kuidas juba 2021. aastast saab iga omavalitsus olla osa Euroopa kultuuripealinna ettevalmistustest ja võimalustest.
Neist töödest tuleb 2020. aastal kokkuvõtteid teha nii Tartu linnavalitsusele ja -volikogule, Eesti riigile kui Euroopa Komisjonile. Viimaselt saabuvad suvel küsimused, millele vastates peame koostama eraldi Tartu 2024 raporti ja kaitsma seda juba oktoobris. Ehk siis esimene Euroopa vahefiniš tuleb juba üheksa kuu pärast. Järgmised raportid tuleb kaitsta 2022 ja 2023. aastal. Kui need kohtumised lähevad edukalt, on selle eest ette nähtud eraldi preemia kultuuripealinna jätkutegevusteks - 1,5 miljonit eurot.

Pidutseme. Tegutseme. Ja räägime ilmast ka!


Mõnigi hea lugeja on nüüdseks numbreid edasi-tagasi lugedes jõudnud selleni, et artikkel pealkirjaga “Üks kuu 2024ndani” ilmub 2023nda aasta lõpus või 2024nda aasta algul. Kuidas nii? Põhjusega! Euroopa kultuuripealinnade avapidustused toimuvad tavapäraselt nimelt mitte aastavahetusel, vaid uue aasta jaanuaris-veebruaris. Seega jõuavad meie ettevalmistused finišisse ka mitte aastavahetusel, vaid pisut hiljem.

Alanud aastal võtavad kümned tuhanded pealtvaatajad osa Euroopa kultuuripealinnade Galway 2020 ja Rijeka 2020 avamistest. Kohalikud ja kaugemalt kandi külalised saavad Iirimaal ja Horvaatias toimuvatest tseremooniatest osa vastavalt veebruari esimesel ja teisel nädalavahetusel.


Muide, seda artiklit lõpetangi ma keset Horvaatiat, maanteed pidi Rijekasse sõites. Zagrebi lennujaamas tervitas meid 2020. aasta Euroopa kultuuripealinna infopunkt – kaks Rijekast pärit naisterahvast jagasid vabatahtlikena infot Rijeka 2020 avatseremoonia ja terve aasta programmi kohta. Jätsime hüvasti, öeldes, et kohtume 2024. aastal - ja siis juba Tallinna lennujaamas!

Kas Tartu 2024 avatseremoonia toimub jaanuaris või veebruaris, on aga veel vara öelda. Kui Tartu sõpruslinn Turku avas 2011. aasta 15. jaanuaril oma kultuuripealinna-aasta, toimus kokku 80 000 pealtvaatajaga avatseremoonia paarkümnekraadise külma käes! Nüüd tundub kliima olevat paraku aga juba selline, et… Head jaaniilma jätkub terveks aastaks :)

Kirjutamiseni ja lugemiseni!

Kalle Paas on SA Tartu 2024 teabejuht. Eelnevalt juhtis ta Tartu 2024 taotluste turunduse ja kommunikatsiooni, eelarve ning juhtimise-haldamise peatükkide koostamist.

Artikli fotod: Kiur Kaasik, Kalle Paas

Lisa kommentaar

Email again: