Euroopa kultuuripealinna sündmuste arendajad visandasid tulevast publikut
Oktoobris lõppes Tartu 2024 esimese kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsessi kolmas moodul “Kellele?”. Kuna novembris algas neljas moodul “Kellega?”, on aeg võtta kokku möödunud kuude töö ja jagada muljeid protsessis osalevatelt projektiarendajatelt, programmiliini juhilt ja loomenõukogu liikmelt.
Projektiarendajate muljed
“Kellele?” mooduli põhiteemadeks olid publiku kõnetamine ja sihtgruppide kaardistamine. Arendusprotsessist osavõtva projekti “1984/2024 Kirjandusfestival” eestvedaja Jaak Tomberg õppis kolmandast moodulist seda, et ürituse korraldamisel ei peakski olema tingimata eesmärgiks võimalikult suur publik. “Publiku “kvaliteet” on see, mis samuti loeb ja õnnestunud ürituse tagab,” rõhutas Tomberg. Samuti koges Tomberg, et põhjalikumalt võimalikku publikut analüüsides võib välja mõelda uusi ja ootamatuid sihtgruppe, kellega algselt arvestanud ei oleks.
Kolmas moodul näitas Tombergile veel seda, et erivajadustega inimestele igakülgse ligipääsu tagamine kultuuriüritustele on lai valdkond, mida tuleb lähemalt uurida. Tomberg sõnas: “Rõõm tõdeda, et sellega arvestatakse iga päev üha rohkem, ning et leidub ka vilunud abistavaid tugijõude, mis selle arvestamise lihtsamaks teevad.”
Projekti “Ellujäämise Kunstide Dokprogramm” arendajale Liisa Nurmelale oli põnev persoona ehk tüüpilise sihtgrupi liikme portree koostamine ja publikust kui konkreetsest inimesest mõtlemine. “Moodul pani mõtlema inimestele, kes minu sündmust kindlasti ei külastaks ja küsima sellest johtuvalt – miks?” väitis Nurmela. Ta tõi esile arusaamist, et läbi persoona kujundamise on võimalik luua personaalne ja isiklik kontakt oma sihtgrupiga, ning mõista kuidas pakkuda neile lisaväärtust, et sündmusel oleks pikaajaline mõju.
Mõlema projektiarendaja sõnul oli kolmandas moodulis kõige keerulisem ja aeganõudvam sihtgruppide määratlemine.
Loomenõukogu tagasiside
15. oktoobril kogunesid Tartu 2024 loomenõukogu liikmed ja programmiliinide juhid, et ühiselt koostada arendajatele tagasiside. Loomenõukogu liige Berk Vaher tõi välja, et juba taotlusfaasis tõdeti enesekriitiliselt, et Tartu ja regiooni üks suuremaid väljakutseid on kultuurikorralduse kohalikkus ehk vähene võimekus rahvusvaheliselt mõelda, planeerida ja tegutseda. “Koroonakriis oma reisipiirangutega on probleemi veel teravamaks muutnud, nagu suures osas kinnitasid ka projektiosa “Kellele?” vastused,” nentis Vaher. Tema sõnul kippusid arendajad oma sündmuste publikuna ennekõike nägema ikkagi kohalikku, kogukondlikku, kodumaist külastajat. Keerulisemaks osutus ka väliskülastajate sihtgruppide eritlemine – mitmes taotluses kirjeldati nende asemel koostööpartnereid ehk vastati küsimusele “Kellega?”.
Vaher nentis ka, et mitmel juhul lootsid projektimeeskonnad kirjapandud projektiosades eeskätt neile turistidele, kelle kultuuripealinn nagunii siia toob. Kultuuripealinna väliskülastaja profiil sõltub samas suuresti selle programmist. “Iga arendaja peaks läbi mõtlema, kuidas just tema sündmus välispublikut siia meelitab. Poleks aus üritada ega pakkuda vähemat, kui “pakendil” kirjas: Euroopa kultuuripealinn,” rõhutas Vaher.
Selleks, et 2024. aasta kultuuripealinna programm tõesti õnnestuks, peab Vaheri sõnul juba täna mõtlema sellele, kuidas pakkuda kestva mõjuga kultuurielamusi suurele hulgale eurooplastele ja maailmakodanikele. “Praeguse üleüldise kultuurikatkestuse järel oleksid paljud tänulikud sellegi üle, kui taastub üht-teist varasemast maailmast,” ütles Vaher, “peame jutustama Tartu ja Lõuna-Eesti lugusid ning Euroopa ja maailma lugusid laiemale publikule.”
Loomenõukogu liige rõhutas, et tema arvates on Tartul ja Lõuna-Eestil, mida kultuurijanusele välispublikule pakkuda ning seetõttu peaksid projektiarendajaid kasutama ära praeguseid kasinaidki võimalusi oma välissuhtlusvõimekuse tõstmiseks.
Kõige rohkem tegi projektiosasid lugedes rõõmu Vaherile see, kuidas programmiarendajate lootus ja tahe on säilinud. “Me elame maailmas, kus praegused kultuuripealinnad on viiruselt saanud hävitava löögi,” ta lisas, “tuhanded sündmuste ja reiside plaanid on nurjunud ning kultuurivaldkond ei tea plaane aina ümber tehes, kas neid homme teostada annab.” Kuigi aastatel 2020-2021 läbimõeldavate projektidega on jõutud kõige kriitilisemate väljakutsete faasi, kus arenguvajadused on kõige suuremad, sai ka loomenõukogu liige programmi edendajate järjekindlusest ja jätkamistahtest kõvasti jaksu juurde.
Programmiliini juhi kokkuvõte
Programmiliini Inimene ja Oskused juht Erni Kask leidis, et ta sai selle mooduli kaudu ka ise oluliselt targemaks. “Kultuurikorraldajana olen varasemas elus teinud sageli selle vea, et alustan projektiga, ilma et oleksin sügavuti läbi analüüsinud, kellele minu sündmus mõeldud on,” ütles Kask. Ta lisas: “Olen mõelnud, kui palju ma näiteks teatrietendusele publikut ootan. Aga keda nimelt ma ootan, kuidas ma need inimesed leian ja kuidas nad minu etendusele jõuavad, kas neil on selleks abi vaja – sellele nii palju mitte.“
Kase sõnul on ta ka väga õnnelik, et arendusprotsessi publiku moodulis koolitasid sündmuste arendajaid Eesti tipptegijad Riigikantselei Innovatsioonitiimist. Veel kiidab ta arendajaid, kes toetasid üksteist publiku persoonade loomisel ja mõtlesid lisaks Eesti publikule ka publikule Euroopast. “Kõik see aitab kaasa mitmekülgsemale ja kvaliteetsemale Tartu 2024 programmile,” lõpetas Kask.
Tartu 2024 esimene kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsess viiakse ellu 2020-2021 ning sellest võtavad osa projektid, mis esindasid Tartut ja 19 Lõuna-Eesti omavalitsust võidukas Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus “Ellujäämise Kunstid”. Projekte nõustab Tartu 2024 loomenõukogu. Arendusprotsessi edukalt läbinud projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi. Pärast esimest arendusprotsessi tulevad selle eeskujul järgmised.
