Tartu 2024 kandidatuurimeeskonna vastutav projektijuht Erni Kask usub, et valminud eelvooru taotlus on lahendusi pakkuv ja omanäoline. “Tartu taotlusesse on seni panustanud aega, energiat ja loomingulisust juba ligi 600 inimest,” selgitas Kask, “See on alles algus, sest lõppvooru jõudes seisab suurem töö ees.”

Kase sõnul seisavad Tartu, Lõuna-Eesti, Euroopa ja terve planeet oluliste sõlmküsimuste ees. “Meie juhtmõte ”Ellujäämise kunstid” kutsub üles suhtuma vastutustundlikult elukeskkonda ja tegeleb kunstide, inimlike oskuste, kogukondlikkuse, isemõtlemise ning kultuurilise mitmekesisuse abil sotsiaalsete ja vaimsete küsimustega,” kirjeldas projektijuht Tartu 2024 pakutavaid lahendusi.

Kokkuvõte Tartu eelvooru taotlusest ilmub novembri algul. Enne seda on taotlusele hinnangu andnud Tallinnas kogunev Euroopa kultuuripealinnade žürii. Novembri keskpaigast aasta lõpuni esitletakse kõigile huvilistele kandidatuuri juhtmõtteid ka Tartu linnaruumis.

Tartu 2024 kandidatuuritiimi projektijuht Kalle Paas rõhutab, et kandideerimisprotsess toetab linna arengu- ja kultuuristrateegiates esitatud Tartu suurte väljakutsete lahendamist ning kultuuripealinnaks pürgides on olulisel kohal eesmärgistatus. "Kui Tartu 2024. aasta kultuuripealinnaks peaks saama, on võimalik mõõta, kui palju suureneb meie elanike heaolu, kui palju kasvab linna atraktiivsus talentide, investorite ja ettevõtjate silmis, ning mil määral paranevad ühendusteed Euroopaga,” selgitas Paas.

Tartu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega. Kandidatuurile on volikogu tasandil toetust avaldanud ka Pärnu linn.

2024. aasta Euroopa kultuuripealinna valiku eelvoor lõpeb 22.-23. oktoobril Tallinnas, kui kandideerivate linnade 10-liikmelised esitlusmeeskonnad kaitsevad taotlusi 12 sõltumatu žüriiliikme ees. Parimate taotlustega linnad kutsutakse lõppvooru. 2019. suve lõpus külastab tiitlile kandideerivaid linnu rahvusvaheline žürii ja esitlusmeeskonnad kaitsevad täiendatud lõppvooru taotlusi.