Kommenteeri

Eelmise Euroopa kultuuripealinna programmijuht: Tartul ja Lõuna-Eestil on, mida Euroopale näidata. Kasutage võimalust!

Sel nädalal esines Tartus ja Võrus 2018. aasta Euroopa kultuuripealinna Leeuwarden-Frieslandi programmijuht Immie Jonkman. Kohtumistel Lõuna-Eesti kultuurijuhtidega selgitas Immie, miks võttis Põhja-Hollandi väikelinn Leeuwarden ette aastatepikkuse ja eduka teekonna kultuuripealinnaks, ning jagas kogemusi kogukondade kaasamisest kultuurisündmuste väljamõtlemisse ja elluviimisesse.

FOTO: Kiur Kaasik

Immie, kas Leeuwarden-Friesland 2018 oli edukas Euroopa kultuuripealinn? Miks?

Jaa, oli küll. Leeuwardenit ja Friisimaad külastas oodatust rohkem inimesi, näiteks pälvisid tiitliaasta sündmused oodatud 4 miljoni asemel kokku 5,3 miljonit külastust. Me teenisime oodatust rohkem turismi- ja sponsortulu. Samuti panustasid Euroopa kultuuripealinna elluviimisse rahaliselt kõik Friisimaa omavalitsused.

Provintsi elanikud lõid sündmuste ettevalmistamises ja elluviimises oodatust rohkem kaasa - näiteks registreeris end kultuuripealinna ametlikuks vabatahtlikuks 15 000 inimest ehk 2% provintsi elanikkonnast.

See ei tulnud lihtsalt, tiitlivõidu-järgne aeg kulges esialgu näiteks üsna konarlikult. Nüüd võime aga öelda - meil on läinud hästi.

Et aga olla päris aus: kui sa vaatad kõiki meie mitutkümmet pikaajalist eesmärki, siis kas me oleme need kõik täitnud? Ei ole. Aga ma olen veendunud, et me jõuame nendeni lähiaastail. Aasta 2018 oli Leeuwardeni ja Friisimaa jaoks alles esimene samm.


Immie Jonkman galeriis Noorus. FOTO: Kiur Kaasik

Mis olid Leeuwardeni ja Friisimaa probleemid, mida sooviti lahendada?

Ma tahtsime panna Friisimaa Euroopa kaardile.

Hollandis oli selline arusaam, et inimesed, eriti väliskülalised, külastavad ainult Amsterdami või mõnda teist kuulsat turismipiirkonda. Oli ka ettekujutus, et kultuurituristid ei vali kunagi sihtkohaks Leeuwardenit. Ometigi on meil Friisimaal oma kultuuripärand, suured festivalid, äge vabaõhuteatri traditsioon ja seda kõike juba enne kultuuripealinna aastaid.

Euroopa kultuuripealinn võimaldas meil näidata, et me tõepoolest oleme kultuurilises mõttes huvitavad. Ja et meie, friislased, oleme samas ka toredad inimesed.

Me tahtsime ka, et kultuur aitaks meie piirkonnas kaasa teistele soovitud majanduslikele, keskkondlikele ja sotsiaalsetele muutustele.

Milliseid oma linna ja piirkonna tugevusi, millist sisu tahtsite veel Euroopale näidata?

Me otsustasime, et meie Euroopa kultuuripealinna keskmes on kogukonnad - friisi keeles mienskip. Meil on palju kogukondi, kuid need pole olnud väga avatud. Inimesed tegutsevad piltlikult öeldes omal ruutmeetril ja ei vaata sealt väljapoole. Me tahtsime seda muuta koostöös kogukondadega.

Seetõttu otsutasime, et proovime leida võimalikult palju projekte, sündmusi just kogukondade seest. Sellest kujunes meie kultuuriprogrammi tuummõte, iepen mienskip - avatud kogukond. Selle alt viidi lõpuks ellu ligi 700 projekti.


Evar Riitsaar, Kauksi Ülle, Immie Jonkman ja Tartu 2024 meeskond Seto Ateljee-Galeriis. FOTO: Kiur Kaasik

Sa töötasid Tartus ja Lõuna-Eestis paar päeva. Mida Sa arvad, millised on meie eeldused olemaks Euroopa kultuuripealinn?

Esiteks, teie ajalugu on väga huvitav. See, kuidas te olete kõigi nende ajaloolisete murrangutega hakkama saanud… See on midagi, mida maailmale näidata: kuidas on üks linn ületanud erinevaid okupatsioone ja on kehtestanud ennast tänaseks lääneeuroopaliku linnana.

Tartus käisin ma veel Eesti Rahva Muuseumis - kütkestav väljapanek, eriti, kui pisut rohkem tausta teada. Ma jalutasin Karlovas, see on väga huvitav linnaosa. Lõuna-Eestis külastasin näiteks Obinitsa galeriid. Teil on siin varjatuid pärleid, mida tuleks maailmale näidata.

Ma arvan ka, et nagu meie Friisimaal, võiksite oma maa ja kultuuri üle rohkem uhked olla. Seda uhkust toetab ka see, kui inimesed tulevad mujalt teile külla ja siin kogetu avaldab neile muljet.

Kui Tartu koos Lõuna-Eestiga võidab Euroopa kultuuripealinna korraldusõiguse, siis mis on võtmetähtsusega selle edukaks elluviimiseks?

Hoolitsege selle eest, et võimalikult paljud tartlased ja lõunaeestlased tahaksid kultuuripealinnast kui liikumisest osa võtta. Hoolitsege, et nad tunneksid selle üle uhkust! Näidake maailmale, milleks te võimelised olete, kui hästi te korraldada oskate, kui põnev on Lõuna-Eesti ja selle ajalugu, ja kui ilus on see kõik, mida te teete.

Andke inimestele vabadust korraldada projekte ja sündmusi. Küsige neilt, mis on see, mida nad tahavad näidata ülejäänud maailmale ja aidake neil see ellu viia.

Euroopa kultuuripealinn on ainukordne võimalus arendada ja esitleda oma piirkonda. See pakub teile võimalusi, milliseid võib-olla rohkem ei tulegi. Kasutage neid!

FOTO: Kiur Kaasik

Lisa kommentaar

Email again: