Kommenteeri

Arendusprotsessile anti start: “Tuleb lisada vau-efekti, et ka kultuurist väheteadlikud inimesed tunneksid huvi!”

15. mail sai alguse aastapikkune kultuuripealinn Tartu 2024 kanditatuuriraamatus “Ellujäämise kunstid” esitatud projektide arendusprotsess. Esimene seminar, mille keskseks teemaks oli küsimus “Miks?”, juhatas sisse kuuest moodulist koosneva protsessi. Inspireerivate kõnede kõrval jagati praktilisi näpunäiteid projektide väärtuspakkumise sõnastamise ja mõju hindamise kohta. Covid-19 levikust tingitud eriolukorra tõttu toimus seminar kontaktivabalt veebiseminaride keskkondades Worksup ja Zoom.

Arendusprotsessi esimese seminari avas Tartu linnapea ja SA Tartu 2024 nõukogu liige Urmas Klaas, kes tutvustas sihtasutuse selle aasta kolme kõige olulisemat tegevussuunda: kultuuri- ja haridusprogrammi arendamist, Lõuna-Eesti koostöömudeli väljatöötamist ja turundus- ja kommunikatsioonistrateegia väljatöötamist, et kõik hea tehtud töö jõuaks Tartu, Eesti ja Euroopa inimesteni. Linnapea rõhutas, et kõikidele projektiarendajatele on toeks professionaalne sihtasutuse meeskond, loomenõukogu ja teised kultuuripealinnad nagu Leeuwarden (2018) ja Kaunas (2022). Oma kõne lõpetas Klaas sõnadega: “Ellujäämise kunstid on aktuaalsem kui varem, meie kanditatuuriraamat on kui teekaart kriisiks väljumiseks”.

Lisaks linnapeale kõnelesid seminaril Tartu 2024 loomenõukogu liikmed, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi professor Anneli Saro ja Lõuna-Eesti ettevõtja ning ettevõtluskonsultant Kuldar Leis. Saro tõstis esile oma kõnes pealkirjaga “Miks meil seda vaja on?” muutuste vajadust Tartu linnas ja kultuurikorraldajate tavapärases tegevuses. Küsimus “kas midagi saaks teha teistmoodi ja veelgi paremini?” peaks Saro sõnul olema igal projektiarendajal mõtetes. Sellest lähtuvalt on arendusprotsessi eesmärgiks inspireerida ja anda arengutõuge kandidatuuriraamatus olevatele projektidele. “Tuleb lisada vau-efekti üritustesse juurde, et kultuurist väheteadlikud inimesed tunneksid huvi”, lausus Saro.

Kuldar Leis ärgitas oma ettekandes "Ettevõtlus ja/versus kultuur" inimesi originaalsusele. “Tavapärane on olla hästi tavapärane”, ütles ta, “mugav on kujuneda tavapäraseks kodanikuks. Oluline on võtta riske”. Oma ettevõtlustaustale tuginedes leidis Leis, et ainukordsete ürituste puhul korduste peale mängida ei saa, sest n-ö klient külastab harva. Projektiarendajate eesmärk peaks olema kliendi rahulolu ja naudingu pikk kestvus. Projektide suhtes oli Leis optimistlik: “Tartu ja maailma parimad “maakad” panevad kokku suurepärase ürituse!”

Seminaril jagas oma kogemusi projektide eestvedamisel 2018. aasta Euroopa kultuuripealinna Leeuwarden-Fryslân üks programmijuhte Sjoerd Bootsma. Oma ettekandes, mille teemaks oli “Criss-crossing communities”, tutvustas Bootsma Leeuwardeni protsessi ja kuidas nemad strukureerisid oma projekte. Taustaks tõi Bootsma välja, et ajalooliselt ja ka tänapäeval on nende regioonis levinud “ära paista välja” mentaliteet ja suur küünilisuse kultuur. “Noor generatsioon vajas suurt kultuurilist muutust,” väitis Bootsma, “ja selleks pöördusime Euroopa poole”. Leeuwardenis tugineti projektide arendamisel viiele põhimõttele: elamus, Euroopa, valdkondade ülesus ja kaasatus, keskkond ning ettevõtlikkus. Nende põhimõtete püstitamine aitas projektiarendajaid mugavustsoonist välja tuua.

Esitlusele järgnenud paneelvestluses arutasid Bootsma ja päeva moderaator Erni Kask praktilise küsimuste üle. Diskussioonist selgus, et projekti arendamisel on oluline silmas pidada kaasatavust. Bootsma soovitas kaasata oma tegevusse erinevaid gruppe, kes võivad muidu olla kõrvale jäetud - puuetega inimesed, vähemused, pagulased - selleks, et korraldatav üritus kõnetaks laiemat publikut.

Seminari teises osas avanes projektiarendajatel võimalus osaleda kahes praktilises töötoas, mida juhtis agentuuri Velvet strateegiline disainer Joel Kotsjuba. Esimeses töötoas “Kuidas mõelda väärtuspakkumiselt?” lahendati ülesandeid, kus tuli läbi mõelda miks-kuidas redel ja 5 miksi ning väärtuspakkumise lõuend. Teises töötoas “Kuidas mõelda mõjust?” harjutati eesmärgistamist ja mõju hindamist.

Terve arendusprotsessi vältel saadavad arendajaid ka SA Tartu 2024 tiimiliikmed. Finantsjuht Toomas Peterson tuletas projektiarendajatele meelde, et eelarve peale tuleb mõelda igas arendusetapis ja kõigi tegevustega kaasnevad maksumused tasuks korrektselt ning koheselt ülesmärkida. Programmiliini “Elu ja keskkond” juht Triin Pikk tutvustas arendusprotsessi ajakava, hindamiskriteeriumeid ja infosüsteemis SPOKU projektiosa esitamist. Teabejuht Kalle Paas toonitas, et Euroopa kultuuripealinn on tegelikult kommunikatsiooniprojekt ja teabevahetuse kvaliteedist sõltub valmiva projekti loovsisu ja partnerluste kvaliteet, rahastuse ja publiku olemasolu ning lõplik mõju.


Eriolukorra ja piirangute tõttu toimus arendusprotsessi esimene seminar täies mahus internetis. ERMis filmitud seminari kanti üle Eestis loodud veebikeskkonnas worksup.com, töötoad toimusid keskkonnas Zoom. Seminaril osales 60 projektiarendajat 34 projektist.

Kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsessi järgmine seminar “Kuidas?” toimub 15. ja 16. juulil. Kui eriolukorra tingimused seda lubavad, liigub teine seminar virtuaalsest maailmast tagasi tavamaailma.

Tartu nimetati 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks 2019. aasta augustis. Valiku tegi Euroopa Liidu institutsioonide ja organite valitud rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud Tartu 2024 loovkontseptsiooni pealkiri on “Ellujäämise kunstid”. Tartu kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega.

Lisa kommentaar

Email again: