Kuidas loob kultuuri globaliseerumine võimaluse tulevikus ellu jääda ja samas tõsta esile kohalikku eripära?
Maailmas on tuhandeid loovisikuid, kes tahavad elada ja töötada mujal. On mitmeid põhjuseid, miks nad seda täna 21. sajandil teha ei saa. Jätkuvalt on keset Euroopat Venemaa sõda Ukrainas. Kultuur peaks ideaalis olema mänguväli, kus kõik on võrdsed ja vabad. Kas me oleme jäänud Euroopas oma ideaalidega üksi? Kuhu maailm liigub?
Neljas rahvusvaheline Kultuurikompass keskendub loovisikute ellujäämise kunstidele. Euroopa tipptegijad tulevad Tartusse ja otsivad vastuseid kultuuri mobiilsuse peamistele väljakutsetele. Kultuuri tegijaile ja korraldajaile on mobiilsus ametialaselt ülioluline. Sellel on omad laiemad mõjud, millega tuleb kultuurirahval ja kultuuripoliitika kujundajail arvestada. Kultuurikompassil kaardistame mobiilsuse seisu kultuurisektoris ja võtame fookusesse selle erinevad tahud.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ja MTÜ Eesti Loomeresidentuurid kutsuvad Kultuurikompassi foorumile "Kas kultuur tunneb piire?". Ootame 18. ja 19. mail Tartusse kultuurisektori edendajaid, poliitikakujundajaid, loovisikuid, loomeresidentuuride korraldajaid, kultuuripealinna võrgustiku liikmeid ja teisi huvilisi New Yorkist Peipsi ääreni.
18. mai
I: Sissejuhatus
Saame lühidalt teada Euroopa loomeresidentuuride ajaloost, tänapäevast ja tulevikuväljavaadetest. Kuuleme konkreetseid loomeresidentuuride näited praktikutelt Euroopa kultuuripealinnadest.Irmeli Kokko on rahvusvahelise kogemusega Soome kuraator, koolitaja ja residentuuriekspert, kes on töötanud HIAP, FRAME ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu residentuuri toetusprogrammide algataja, juhi ja kuraatorina.
Aastatel 2006–2018 oli ta Helsingi Kunstiülikooli kaunite kunstide akadeemia õppejõud ning vastutas sealsete residentuuriprogrammide eest.
Mary-Ann Talvistu on teinud koostööd erinevate kunsti-, kultuuri- ja haridusorganisatsioonidega, et arendada kriitilisi ning loovaid lähenemisi kunstiga kohtumiseks ja suhestumiseks.
Koos Maarin Ektermanniga juhib ta projekti "Kuko kuubis – kunstnikud kollektsioonides, kollektiivides, kogukondades", mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi.
II: Mobiilsus kui loovuse käivitaja
Uurime, millist väärtust loob loovisikute ja kultuuritöötajate ränne kultuurimaastikul. Arutame, millised on mobiilsuse vormid, võimalused ja väljakutsed tänapäeval. Kuidas soodustada ideedevahetust, et kultuur viiks uute teadmiste ja kogemusteni, looks uusi töökohti ning tugevdaks riikidevahelisi kultuurisuhteid?Terje Toomistu on antropoloog, dokumentaalfilmitegija, Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna teadur ja Postimehe fondi Noor-Eesti grandi poolt rahastatud projekti "Noored eestlased välismaal" juht.
Tema käimasolev interdistsiplinaarne uurimus keskendub Eesti Y-põlvkonna rändemustritele. Ta on kureerinud näituseid U.K.-s, Saksamaal, Kanadas ja Rootsis.
Tema töö dokumentaalfilmitegijana ("Põlvkond piiri taga" (2022), "Amazonase veenid" (2021), "Nõukogude hipid" (2017), "Wariazone" (2011)) on pälvinud rahvusvahelist meediatähelepanu, sealhulgas ajalehtedelt The Guardian ja The Economist.
Bojana Panevska on teadlane ja kirjanik, kes töötab rahvusvahelise koostöö ja kunstnike residentuuride nõustajana ettevõttes TransArtists | DutchCulture.
Bojana on kultuurilise mobiilsuse teabevõrgustiku On-the-move juhatuse liige, millel on üle 50 liikme enam kui 20 riigist. Ta kuulub Bostonis asuva mittetulundusühingu TransCultural Exchange nõuandekogusse, mille eesmärk on edendada maailma kultuuride paremat mõistmist kvaliteetsete kunstiprojektide, kultuurivahetuse ja haridusprogrammide kaudu.
Kendal Henry on USA kunstnik ja kuraator, kes on spetsialiseerunud kunstile avalikus ruumis. Ta on algatanud USA-s ja rahvusvaheliselt projekte, mis tõestavad, et avaliku ruumi kunsti saab rakendada sotsiaalse kaasamise, kodanikuuhkuse ja majandusliku arengu vahendina.
Praegu töötab ta New Yorgi linnavalitsuse kultuuriasjade osakonna avaliku kunsti voliniku abina ning on õppejõud erinevates ülikoolides (New York University’s Steinhardt School of Culture, Rhode Island School of Design, Pratt Institute’s Arts and Cultural Management Program). Kendal on töötanud Newburghi linna kultuuri- ja majandusarengu direktorina, kus ta lõi piirkonna esimese kunstiprogrammi Percent for Art. Ta on olnud Metropolitan Transportation Authority (MTA) kunsti- ja disainiameti kunstiprogrammide juht.
Piret Pungas-Kohv on hariduselt inimgeograaf, kelle töiste tegemiste keskmes on soov tuua soid ja teisi
märgalasid inimestele lähemale. Viimased seitse aastat on ta toimetanud Eestimaa Looduse Fondis märgalade keskkonnateadlikkuse eksperdina, otsides võimalusi märgalade ja nende taastamise rolli esiletoomiseks ühiskonnas.
Hetkel aitab Piret Eesti partnerite poolt vedada rahvusvahelist projekti WaterLANDS, mille käigus puhutakse taas elu sisse kuue riigi märgaladele, aidates kaasa kliimamuutuste pidurdamisele, toetades elurikkust ja inimtegevust. Kuuel taastamisalal üle Euroopa toimetab nelja aasta vältel ka kuus kunstnikku, kelle roll on oma loometöös peegeldada märgalade taastamist ja sellega seotud muutusi maastikus.
Katre Väli on Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja. Varem on ta töötanud ministeeriumis teatrinõuniku ametikohal, Tartu Ülikoolis semiootika inglise keelse magistriõppekava koordinaatorina ja Eesti Teatri Agentuuris Eesti etenduskunste tutvustava festivali draamamaa.weekend korraldajana. Katre on õpetanud ülikoolis nii Eesti kui välistudengeid ning kirjutanud teatrikriitikat.
III: Võrgustike jõud. Võrgustikud kui suunanäitajad globaalsetes turbulentsides
Tormilistel aegadel on vaja teenäitajaid, kes hoiavad kultuurivaldkonda kindlal kursil. Loovisikute ja kultuuritöötajate mobiilsuse vaates on võrgustikel suur mõju muutuste eestvedamisel, aga ka muutustega toimetulekul. Milline on Euroopa koostöö ja rahvaste ning loomeisikute omavaheline läbikäimine praegused pingelisel ajal? Räägime loovisikute mobiilsust toetavatest tugisüsteemidest ning jagame edulugusid.Marie Le Sourd on alates 2012. aastast globaalse mobiilsusvõrgustiku On the Move peasekretär.
Enne seda töötas ta aastatel 1999-2006 Singapuris Aasia-Euroopa Fondi kultuuriosakonna heaks ja juhtis aastatel 2006–2011 Yogyakartas, Indoneesias Prantsuse kultuurikeskust.
Marita Muukkonen on Perpetuum Mobile (PM) algatuste Artists at Risk (AR)/ Ecologists at Risk (ER) asutaja ja juht.
Perpetuum Mobile ry (PM) algatus ARTISTS at RISK (AR) tegutseb inimõiguste ja kunstide ristumiskohas. Kümne tegevusaasta vältel on üles ehitatud üleilmne kunstiinstitutsioonide, mittetulundusühingute, omavalitsuste, riigiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide võrgustik, mis aitab loovisikuid ja kultuuritöötajaid, keda ähvardab tagakiusamine või rõhumine või kes põgenevad sõja või terrori eest.
Karmen Otu on viimased viis aastat töötanud Aparaaditehase loomekeskuse programmijuhina. Karmen on osalenud kohalike kultuuriprojektide ja festivalide korraldamises ning teinud koostööd erinevate kultuuriorganisatsioonidega.
Aparaaditehas on Lõuna-Eesti suurim kultuuri- ja loomemajanduse keskus, mis on osa Euroopa suurimast ja vanimast kultuurikoostöövõrgustikust Trans Europe Halles. Võrgustik ühendab sõltumatuid kultuuriorganisatsioone, mis tegutsevad ümberehitatud hoonetes üle kogu Euroopa.
Kadri Laas-Lepasepp on kunstikorraldaja ja erinevate rahvusvaheliste kaasaegse kunsti projektide eestvedaja. Alates 2019. aastast on Kadri uue multifunktsionaalse rahvusvahelise Kai kunstikeskuse tegevjuht ja alates 2022. aastast MTÜ Eesti Loomeresidentuurid MTÜ juhatuse liige.
MTÜ Eesti Loomeresidentuurid (LOORE) asutati 11 loomeresidentuuri poolt eesmärgiga edendada omavahelist koostööd, arendada loovisikute mobiilsust ja loometööd toetavaid üksusi, esindada loomeresidentuuride huve ning suurendada nende rahvusvahelist nähtavust.
Võrgustiku sünnile aitas kaasa SA Tartu 2024 tellimusel valminud uurimus „Tartu ja Lõuna-Eesti residentuuride arengukava aastateks 2022–2025“. 2022. aasta kevadel asutatud võrgustik ühendab erinevate valdkondade loomeresidentuuride korraldajaid üle Eesti. Praeguseks on organisatsioonil 14 liiget.
IV: Kultuurikompassi vestlused
Loomeresidentuurid erinevad olemuse, eesmärkide, valdkonna, sihtgrupi ja veel rea teistegi tunnuste poolest, kuid nende ühiseks nimetajaks võib pidada seda, et need aitavad kaasa loovisikute mobiilsusele, võimaldades neil tegeleda oma tööga tavapärasest teistsuguses keskkonnas või ka virtuaalruumis.Residentuurimaailma mitmekesisust avame kolmes vestlusringis:
- 1: Loovisikute võimalused rahvusvahelistes võrgustikes.
- 2: Loomeresidentuurid kui valdkondadeüleste ühenduste loojad.
- 3: Ei ole teist sellist kohta nagu siin. Residentuurid kui katalüsaatorid.
Marie Fol on nõustaja, kultuurikorraldaja ja teadlane. Marie on rahvusvahelise võrgustiku On the Move president ning ülemaailmse kunstiresidentuuride võrgustiku Res Artis direktor.
Ta juhib Keychange'i, ülemaailmset soolise võrdõiguslikkuse liikumist muusikatööstuses. Selles rollis koordineerib Marie tegevust Euroopas ja Kanadas ning arendab uusi partnerlussuhteid ülemaailmsel tasandil.
Johanna Rannula on olnud näituste ja ürituste juht Tallinna Linnamuuseumis ja viimased poolteist aastat on ta eest vedanud Narva kunstiresidentuuri, kus tema fookuses on kogukondlikus ja kaasamine.
Narva kunstiresidentuur (NART) on 2015. aastal loodud kultuuriplatvorm, kus korraldatakse residentuure, näituseid, loenguid ja hariduslikke töötubasid. NART asub Eesti-Vene piiril Narvas ajaloolises Kreenholmi asumis.
John Grzinich on vabakutseline kunstnik, koolitaja ja kuultuurikoordinaator, kes on 2003. aastast saati Lõuna-Eestis tegutsenud. Tema kunstilooming, mida ta on esitlenud 1990. aastate keskpaigast, keskendub ruumi, koha ja elukeskkonna ühendustele.
Lisaks isiklikule loomingulile on ta koordineerinud residentuuri- ja projektitegevusi kunstnike juhitavas organisatsioonis MoKS. Aastani 2019 pidevalt tegutsenud MoKS rõhutas oma programmis tugevalt sotsiaalset kaasamist. Hetkel on John Eesti Kunstiakadeemia külalisdotsent.
Miina Kaartinen on Soome kultuuriuurija ja sotsiaaltöötaja, kes on huvitatud ökoloogilisest ning kogukonnapõhisest mõtlemisest, tegemisest ja arenemisest. Hetkel töötab Miina Mustarinda ühingu tegevjuhina.
Mustarinda ühing on kunstnike ja teadlaste rühmitus, mille eesmärk on edendada ühiskonnas looduskultuuride mitmekesisust ning kunsti ja teaduse vahelisi seoseid.
Ritvanen on Mustarinda ühingu aktiivne liige ja juhatuse esimees.
Signe Pucena on pärimuskultuuri uurija, kunstnik ja kultuuriprojektide juht. Ta on SERDE residentuurikeskuse kaasasutaja ja programmi kuraator Aizputes, Lätis. Ta on omandanud kõrghariduse Läti Kultuuriakadeemias folkloori ja pärimuskultuuri erialal ning magistrikraadi kultuurikorralduses. Praegu on ta Liepaja ülikooli uue meedia kunstiosakonna doktorant.
Interdistsiplinaarne kunstirühmitus SERDE on vabaühendus, mille eesmärk on arendada regionaalset ja rahvusvahelist koostööd erinevate kultuurivaldkondade, organisatsioonide ja professionaalide vahel.
19. mai
Foorumi teine päev pakub võimalust lähemalt kohtuda loomeinimeste, loomeresidentuuride ja Euroopa kultuuripealinnade võrgustiku liikmetega. Keskendume kogemuste vahetamisele rahvusvahelise koostöö alal, kuidas loovisikuna orienteeruda pakutavate võimaluste paljususes, kuidas reisida ja töötada jätkusuutlikumalt.Päeva jooksul leiavad aset töötoad, arutelud ja ekskursioonid residentuuridesse, jagatakse parimaid praktikad ning rahvusvahelisi edulugusid.
Aruteluringid
10.00 Kas mobiilsus on kultuuripealinnade DNA-s? (60 min)
Mikko Fritze (Tallinn 2011), Baiba Bartkevica (Liepaja 2027)Mikko Fritze on Soome Instituudi juht Euroopa saksakeelsetes maades. Ta töötas ka pikaajaliselt Goethe instituudi heaks olles alates 1990. aastast nii Eesti, Uruguay. Soome kui Hollandi harude juht. 2007-2010. aastal oli ta Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 sihtasutuse juht.
Baiba Bartkeviča on Euroopa kultuuripealinna Liepaja 2027 kunstiline juht. Ta on professionaalne laulja ja aastatel 2016–2023 oli ta Liepaja kontserdisaali Great Amber ja kaasaegse kunsti festivali Liepaja Art Forum kunstiline juht.
11.30 Kuidas teha edukaid avatud konkursse? Kultuuripealinnade kogemused (90 min)
Gediminas Banaitis-Skrandis (Kaunas 2022), Kati Torp (Tartu 2024), Inka Hyvönen (Oulu 2026).Gediminas Banaitis-Skrandis on kaasaegsele kunstile, muusikale ja loomemajandusele spetsialiseerunud kultuuriprodutsent. Ta on loonud mitmeid projekte, sealhulgas Leedu esimese multimeediakunsti festivali „Centras“, kunsti tsükli „Welnuwos“ ja maastikukujundusfestivali „Magenta“.
Alates 2018. aastast töötas ta Euroopa kultuuripealinn Kaunas 2022 programmide "Designing Happiness" ja "Kaunas District Programme" kuraatorina. Tema edukamad projektid kultuuripealinna raames olid Kultuurilaev "Nemuno7" ja avakontsert "Nemuno Spetyni".
Inka Hyvönen on produtsent, kes vastutab Oulu2026 programmi ja avatud konkursikutsete eest. Varem on ta töötanud kunstnike residentuuride ja mobiilsusprogrammidega eelkõige kujutava kunsti vallas nii Põhja-Soomes kui ka välismaal.
Kati Torp on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 loovjuht. Varem oli ta Eesti kunstimuuseumi kuraator. Ta
.png)
on kureerinud isiku- ja grupinäituseid ning koostanud uurimusliku iseloomuga projekte Eestis, Hollandis, Prantsusmaal ja Itaalias.
Kunstivälja suurnimede kõrval on ta töötanud räppar Tommy Cashi ja moelooja Rick Owensiga. 2018. aastal kureeris ta le lieu unique’i kunstikeskuses Nantes’is, Prantsusmaal rahvusvahelise grupinäituse „Üle voogava silmapiiri“. 2017. aastal esindas Torp Eestit Veneetsia biennaalil, kureerides Katja Novitskova isikunäitust, mida saatis Sternberg Pressi kirjastatud kataloog.
Töötoad
10.00 Võrgustike loomise ja koostöö mudelid (60 min)
Theresa Lekberg (SWAN), Marita Muukkonen (Artists at Risk).Theresa Lekberg jagab, kuidas loodi SWAN võrgustik ja kuidas see laienes Ukraina kunstnike erakorraliste residentuurida tõttu, mida organiseeriti koostöös algatusega Artists at Risk. Marita Muukkonen Stodolsky arutab koostööd, selle tulemusi ja väljakutseid Artists at Risk vaatenurgast.
Theresa Lekberg on Rootsi etenduskunstnik ja kahe kunstnike residentuuri, Art See Ocean Gallery (2017) ja Art See Temple (2021) kaasasutaja. Ta on ka Rootsi kunstnike residentuurivõrgustiku SWAN juhatuse liige ja SWAN ER, Emergency Residencies 2022 algataja ning koordinaator.
11.30 Rahvusvaheliste võimaluste leidmine On the Move võrgustiku abil (90 min)
Bojana Panevska (TransArtists | DutchCulture), Marie le Sourd (On the Move).Rahvusvaheliselt töötamine on tänapäeval peaaegu tavaline osa karjäärist ja enne pandeemiat oli see (peaaegu) iseenesestmõistetav. Nüüd keskendutakse rohkem küsimustele nagu: kuidas valida kõigi pakutavate võimaluste hulgast parim. Kas ütlus „vähem on rohkem” on selles kontekstis endiselt asjakohane? Kuidas säästvamalt reisida ja töötada?
Marie le Sourd ja Bojana Panevska avavad töötoas viimase aja suundumusi residentuuri- ja mobiilsusvõimaluste näidete ning osalejate küsimuste kaudu. Töötoa märksõnad on Euroopa, keskkonnasäästlikkus ja ligipääsetavus.
14.00 Kuidas Lõuna-Eestis ellu jääda? (60 min)
Jüri Siilivask ja Kaur Kaljuma (Travelguider).Jüri Siilivask tutvustab Kultuurikompassil Travelguiderit. Travelguideri eesmärk on ühendada reisijad suurepäraste elamustega 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnas Tartus ja Lõuna-Eestis. Lihtsalt kasutatav platvorm muudab ainulaadsete elamuste broneerimise imelihtsaks nii reisijatele kui ka teenusepakkujatele.
Kaur Kaljuma tutvustab Kultuurikompassil Travelguiderit. Travelguideri eesmärk on ühendada reisijad suurepäraste elamustega 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnas Tartus ja Lõuna-Eestis. Lihtsalt kasutatav platvorm muudab ainulaadsete elamuste broneerimise imelihtsaks nii reisijatele kui ka teenusepakkujatele.
Ekskusrioonid
13.30 Ekskursioon Lõuna-Eestis (4 tundi)
Põgene Tartust ja külasta Lõuna-Eestit ning selle varjatud loomemajasid! Neljanda rahvusvahelise Kultuurikompassi ekskursioon viib Lõuna-Eestisse Eesti kultuuriga tutvuma.Avasta koos kohaliku giidiga omapäraseid loomeresidentuuri paiku nagu Maajaam Neerutis, MoKS Moostes ja Kullaaugu talu Ahja.
Selle ühepäevareisi osalejate arv on piiratud 30 inimesega, mis tagab isikupärasema kogemuse.
Hind: 12 eurot. Hinna sees on giid, bussipilet, snäkk ja jook Tillu Kohviku poolt. Ekskursioon on inglise keeles.
Piletid leiad Piletilevist.
15.00 Ekskursioon Tartus (2 tundi)
Tule Tartusse jalutustuurile!Külasta koos professionaalse giidiga Tartu linna võluvamaid loomemaju. Tutvu heade mõtete linnaga ning kuula põnevaid legende Tartu kohta.
Jalutustuur tõstab esile Tartu linna residentuurikohti nagu TYPA (trüki- ja paberikunsti keskus), Tartu Kunstimaja ja kirjanduslinna residentuurikorter. Tartu tänavatel, hoonetes ja varjatud nurkades on peidus üllatavad lood. Neljanda rahvusvahelise Kultuurikompassi ekskursioon tõestab, miks Tartu on ainulaadne.
Tuur on inglise keeles. Hind: 5 eurot.
Piletid leiad Piletilevist.
Kultuurikompassi programmi koostasid Tartu 2024 ja Evelyn Grzinich (Eesti Loomeresidentuurid MTÜ nimel). Kultuurikompassi foorum on korraldatud Tartu 2024, OÜ Acento ja Tartu linnavalitsuse koostatud keskkonnasõbralike ürituste korraldamise juhendi järgi.
Projekti nimi: International Kultuurikompass: How Borderless Is Culture?
Projekti lühikirjeldus: 4. Rahvusvaheline Kultuurikompass loob Lõuna-Eestis rahvusvahelisel tasmel kogemuste vahetamise võimaluse loovisikute, kultuurikorralajate, otsustajate vahel, et arutada mobiilsuse ning loomeresidentuuride tähendust. Sündmus toimub 18.-19. mail ja koosneb foorumiprogrammist, ekskursioonidest Loomemajadesse, meeleolukas kõrvalprogrammist ja lisategevustest. Rahvusvaheline Kultuurikompass toimub Tartus ja on inglise keeles.
Projekti eesmärk:
- Rahvusvaheline Kultuurikompassi foorum toob Lõuna-Eestisse 280 rahvusvahelisest kultuurikoostööst huvitatud spetsialisti, kellest vähemalt 50 on välismaalt.
- Rahvusvaheline Kultuurikompass loob Lõuna-Eestis rahvusvahelisel tasemel kogemuste vahetamise võimaluse loovisikute, kultuurikorraldajate, otsustajate vahel ning tutvustab seeläbi piirkonda reisi, sündmuse (sh. rahvusvaheliste konverentside) või loomise sihtkohana.
- Rahvusvahelise Kultuurikompassi programm on mitmekülgne ning annab võimaluse luua tähenduslikke tuleviku koostöökohti loomemajade, muuseumide ning suurte kultuurisündmuste loojate vahel üle Euroopa.