Kliimamuutused puudutavad meid kõiki iga päev. Meie iga samm ja tegu mõjutab keskkonda. Kindlasti võib see võib tekitada ärevust, sest raske on elada teadmisega, et oma käitumise tõttu muudame keeruliseks tulevaste põlvkondade elu, mis viib lähemale ka planeedi hävitamisele. Teisalt tabab meid vahel ka hea tunne keskkonna mõttes – seda siis, kui oleme elanud keskkonnahoidlikult. Keskkonnateemad on globaalse teaduskommunikatsiooni ja koostöö väljakutse. Meie usume, et üks võimalus maailma muuta on võimalik läbi keskkonnahoidliku kultuurikorralduse. Siin valdkonnas on küsimusi rohkem kui vastuseid. Proovime pilti saada selgemaks.

28. aprillil toimuv Kultuurikompass “How To Change The World Through Environmentally Friendly Cultural Management? Kuidas muuta maailma keskkonnahoidliku kultuurikorralduse kaudu?” avab teemat kolme alateema kaupa: ühiskondlik kokkulepe, keskkonnahoidliku kultuurikorralduse valdkondade ülene revolutsioon ja laiem inspiratsiooni kogumine edasiseks.

On selge, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on eksistentsiaalne oht Euroopale ja maailmale. Iga valdkonna panus kliimamuutuste leevendamisel ja pidurdamise on ülimalt oluline. Kultuurisektoris tähendab see nii kultuuripoliitiliste strateegiate, toetussüsteemide ülevaatamist ja täiendamist kui ka kultuurikorralduse praktikate muutmist.

Kultuurikompassi kolmandal rahvusvahelisel foorumil arutleme parimate praktikate jagamise kaudu, kuidas hoida kurss keskkonnahoidliku kultuurikorralduse suunas. Kuidas seda teha kultuuri- ja keskkonnapoliitikate ning –strateegiate mõjualas, koos võrgustike abiga ning oma looveesmärkidele truuks jäädes? Kuidas vältida väsimust, mida nii emotsionaalne teema võib tekitada?

Riikide vaheliste kultuurisuhete edendamise ja piiriülese koostööga saame suurendada Euroopa roheleppe ja ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist ja luua võimalusi innovaatilisteks lahendusteks kultuurivaldkonnas nii Tartus, Lõuna-Eestis kui Euroopas.

Kultuurikompassi foorum on korraldatud Tartu 2024, OÜ Acento ja Tartu linnavalitsuse koostatud keskkonnasõbralike ürituste korraldamise juhendi järgi.


Kultuurikompassi programm jaotub kolme teemaplokki:


I plokk: Setting a course from dream to reality

Suured eesmärgid vajavad poliitilisel ja ühiskondlikul tasemel visiooni ning kokkuleppeid. Teemaplokk arutleb foorumil keskkonnahoidliku kultuurikorralduse tausta poliitiliste kokkulepete valguses. Avame kultuurisektori ja seda suunava kultuuripoliitika roheleppe eesmärkide saavutamise konteksti ning arutame, kuidas kohalikul tasandil on võimalik korraldajaid rohepöördel toetada.

II plokk: Overcoming obstacles together

Kultuurivõrgustike ja organisatsioonide vahelise koostöö uueks fookuseks võiks saada keskkonnahoidliku kultuurikorralduse edendamine ja Euroopa roheleppe ja ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamiseni jõudmine.
Teemaplokk arutleb foorumil, milline peaks olema võrgustike roll, et toetada kultuurisektorit keskkonnahoidlike muutuste elluviimisel? Millised on Tartu, Lõuna-Eesti ja Euroopa kultuurikorraldajate võimalused keskkonnateadliku kultuurikorralduse avamiseks ja arendamiseks koos teistega?

III plokk: Trailblazers

Mitmed festivalid, teatrid, kultuurikorraldajad nii Eestis kui Euroopas on astunud selgeid samme, et korraldatavad sündmused oleksid keskkonnahoidlikud. Jagame nende inspireerivaid lugusid ja kogemusi Kultuurikompassi foorumil. Teemaplokis küsime, miks kultuurikorraldajad, kunstnikud, fotograafid, festivalide eestvedajad ja muusikud üha enam räägivad sündmuste keskkonnamõjust ja astuvad konkreetseid samme, et olla oma tegevustes, tegemistes ja loomingus keskkonnahoidlikud. Milline roll ja kohustus on kunstnikul ning kuidas saab kunst ja kultuur mõjutada publikut mõtlema rohkem keskkonnale, tegema teadlikke valikuid igapäevaelus?

Esinejad


Aurora Robson on kunstnik, kes on tuntud oma plastjäätmetest valmistatud teoste poolest. Ta on New Yorki skulptuurikunsti sihtasutuse Pollock-Krasner stipendiumi, TED/Lincoln Re-Imagine auhinna ja National Endowment for the Arts Art Work granti saaja. Alates 2002. aastast on tema teoseid rahvusvaheliselt eksponeeritud muuseumites, galeriides ja mittekonventsionaalsetes ruumides.

Robson on rahvusvahelise kunstnike kollektiivi Project Vortex asutajakunstnik, mis töötab uuenduslikul viisil plastprügiga. Alates 2014. aastast korraldab ta kursust Sculpture + Intercepting the Waste Stream, mis edendab loomingulist juhtimist ülikoolide ja keskkoolide kaudu kogu maailmas.



Artur Mendes on üks Boom festivalil ja Being Gatheringi eestvedajatest. Muusikalembuse tõttu hakkas ta 90ndatel osalema Portugali elektroonilise muusika maastikul. Sellest ajast on ta olnud seotud Boom festivali produtseerimisega, organiseerinud ning kureerinud üritusi. Ta on kirjutanud ja kaasprodutseerinud dokumentaalfilme nagu “Lusofonia, A (R) Evolução”, “Boom Festival 20 Years” ja raamatuid “Boom Book” ning “Boom Festival 20 Years: A Visual and Oral History”. Ta on osalenud ka Portugali Red Bulli muusikaakadeemia kureerimisel ja tegevproduktsioonil.

Arturi eesmärk Boomi meeskonna liikmena on inimesi positiivselt mõjutada algatuste kaudu, mis muudavad neid ja taaselustavad maad, et festivalikülastajad saaksid koju naastes oma kogukondi muuta.


Else Christensen-Redzepovic on kultuurisuhete ekspert ja nõustaja. Ta on juhtinud laiaulatuslikke Euroopa Liidu projekte, mis keskenduvad kohalike kogukondade võimestamisele, jätkusuutlikule linna- ja piirkondlikule arengule ning rahvusvahelistumisele. Else on nõustanud Horvaatia, Austria ja Saksamaa Kultuuriministeeriume Euroopa kultuuripealinnade teemadel ning koolitanud Euroopa kultuuripealinnade meeskondi.

2018. aastal määrati ta "Voices of Culture" projektijuhiks, 2020. aastal nimetati ta Euroopa Parlamendi poolt Euroopa kultuuripealinnade ekspertkomisjoni, mis valib ja seirab kultuuripealinnu. 




Feimatta Conteh on üle 15 aasta töötanud jätkusuutlikkuse, tehnoloogiaarenduse, digitaalkultuuri ja kunstide alal. Ta on Artsadmini ja Invisible Dusti nõukogude liige, GMASTi võrgustiku aktiivne liige ning osaleb Theatre Green Book nõuandekomitees.

Theatre Green Book on algatus teatrite säästvamaks tööks. See seab kolmes osas standardid lavastuste ja teatrihoonete jätkusuutlikuks muutmiseks ning muude valdkondade parandamiseks.





Inge Ceustermans
on Euroopa Festivalide Ühenduse (EFA) algatatud mittetulundusühingu The Festival Academy tegevdirektor. Ühing kasvas välja noorte festivalijuhtide edust ning pakub ainulaadseid, intensiivseid festivalijuhtimise koolitusprogramme noortele, dünaamilistele ja kirglikele festivalitegijatele kogu maailmas.

The Festival Academy on kujunemas jätkusuutlikuks organisatsiooniks, millel on konkreetne globaalne missioon ja ülemaailmne võrgustik, kuhu kuulub täna 650 festivalijuhti 80 riigist. Teadlikud, oskuslikud, globaalse perspektiiviga festivalijuhid ja aktivistid suudavad tulemusi saavutada.



VeloConcerts asutaja ja muusik
Jonas Skielboe otsib pidevalt uusi esinemisviise. Pärast klassikalise muusika õppimist Taanis, Šveitsis, Hispaanias ja Hollandis, on tema karjäär käsitlenud mitmeid žanre, alates flamencost ning lõpetades roki ja eksperimentaalse kaasaegse muusikaga.

Jonas on üle 20 aasta tuuritanud maailmas ringi, töötanud muusikatöööstuses ja avastanud erinevaid kultuure. Traditsiooniliste tuuride suur ökoloogiline jalajälg suunas ta arendama VeloConcertsi kui mobiilset, keskkonnasõbralikku alternatiivi tavapärastele lavalahendustele. 2020. aastal pälvis VeloConcerts Austria tuur meedia tähelepanu ühe uudse võimalusena vabaõhuürituste ohutuks korraldamiseks COVID-19 puhangu ajal.




Kristiina Kerge on viimase 11 aasta jooksul toetanud keskkonnaalgatusi nagu Kuhuviia.ee, Teeme Ära Sihtasutuse Maailmakoristuspäevad ja keskkonnamõju mõõdikute loomine koostöös Rohetiigriga. Viimased kaks aastat on ta eestvedanud keskkonnamõjude mõõtmise võimekuse kasvatamist, mis võimaldaks tulevikus hinnata toodete ja teenuste keskkonnamõju. Lisaks tegeleb Kristiina ürituste juhendamisega.

2020. aastal asutas ta koos kolme aktiivse inimesega ettevõtte Acento, mis on aidanud nii suurtel kui väikestel festivalidel ja konverentsidel rohelisemalt tegutseda.



Lewis Jamieson
on Music Declares Emergency kommunikatsioonijuht ja organisatsiooni asutajaliige. Lewis alustas karjääri muusikatööstuses 90ndate alguses DJ ja promootorina ning seejärel töötas ta mõjuka sõltumatu plaadifirma 4AD heaks. 

2019. aastal asutas Lewis koos teiste muusikat juhtivate professionaalide ja muusikutega organisatsiooni Music Declares Emergency. Music Declares Emergency eesmärk on kasutada muusika jõudu, et kaasata fänne ja muuta muusikaäri jätkusuutlikumaks. Nende kliima- ja ökoloogilise hädaolukorra deklaratsioon on kogunud üle 6000 allkirja muusikatööstuse organisatsioonidelt, artistidelt ning plaadifirmadelt.



Marleen Viidul
on Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja, kes on kultuuri valdkonnas tegev olnud nii kultuurikorraldaja kui ametnikuna. Marleen on oma töös korduvalt kogenud, et just kultuur on valdkond, mis veab eest olulisi muutuseid ning muudab iga koha tõeliselt elamisväärseks, omanäoliseks ja atraktiivseks. Kultuurivaldkond on sageli ka üheks keskkonnahoiu teemade eestkõnelejaks, tõestades, et muutused algavad väikestest asjadest ning igaühe panus loeb.







Taaniel Raudsepp
on õppinud võrdlevat kultuuriteooriat ja sotsioloogiat Eesti Humanitaarinstituudis ning omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemias fotograafia erialal. Kultuuriministeeriumi asekantsleri ametisse nimetamiseni oli Raudsepp Kunstihoone juhatuse liige.

Varem on ta töötanud erasektoris, praktiseerides tegevkunstnikuna ning loovjuhina e-õppe lahenduste väljatöötamisel. Ta on olnud riskijuht Hansapangas ning Eesti Kunstiakadeemia lektor.






Vivian Loonela
on Euroopa Komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe koordineeriv pressiesindaja. Varem oli ta digitaalse ühtse turu asepresidendi Andrus Ansipi välispoliitika ja küberturvalisuse nõunik. Ta on vastutanud ka andmekaitse rahvusvaheliste aspektide eest ning töötanud muudel ametikohtadel, mis vastutavad Euroopa Komisjoni justiits- ja siseküsimuste, Atlandi-üleste suhete ja õigusriigi põhimõtete eest. Aastatel 1997–2005 töötas ta Eesti välisministeeriumis, sealhulgas lähetati Eesti alalises esinduses NATO-s.








Vaata, mis toimus eelmistel rahvusvahelistel Kultuurikompassi foorumitel

Mis on Kultuurikompass?

Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajate programm Kultuurikompass kutsub kultuurikorraldajaid ja loojaid, ent ka loov- ja sotsiaalseid ettevõtjaid üksteiselt õppima, sest teadmiste ja kogemuste vahetamine teeb Tartut ning Lõuna-Eestit rikkamaks. Kultuurikompassi programmi sündmusi - foorumeid ja seminare - korraldab sihtasutus Tartu 2024 koostöös Tartu linnavalitsuse ja partneritega Tartust ja Lõuna-Eestist. Esimene Kultuurikompassi foorum toimus jaanuaris 2019 ning käesoleva aasta lõpuks on toimunud lisaks kahele rahvusvahelisele foorumile, kuus tavalist ja kaks seminari.