Sponsorlus- ja koostööpartnerid (Marika Goldman)
Tere, mina olen Marika Goldman ja räägin sponsorlus- ja koostööpartnerite leidmisest.
Projekti eelarvet koostades jõuad tõenäoliselt arusaamani, et soovitud kulutusi on rohkem kui finantsilisi võimalusi. See viib lihtsa küsimuseni: kust saada juurde lisarahastust. Oma projekti tegevusplaani ja paralleelselt eelarvet koostades tasub silmas pidada, mis kulutused on sul juba toetuste ja omafinantseeringuga kaetud ning mis on need kuluread, millele on vaja leida lisarahastust. Variante on suures plaanis kaks – kas leida rahaline toetaja või lähtuda konkreetsetest kuludest ja katsuda need sponsoreeritud toodete ja/või teenustega katta.
Toetust saab küsida erinevatele kuludele. Näiteks kui näed, et sinu projektil on väga suureks kuluallikaks kütus (olgu selleks erinevad generaatorid sündmusel või hoopis ettevalmistuse jaoks maha sõidetud kilomeetrid), tasub esmalt kaardistada eri kütusepakkujad ja valmistada neile ette huviäratav väärtuspakkumine või leida ametlik autopartner, kes katab ka kütusekulud.
Kui tead, et vajad projekti suuremal hulgal vabatahtlikke, kelle töö on küll tasuta, kuid kes soovivad tööpäeva jooksul süüa, siis on mõistlik leida kohalik toitlustuspartner, kes aitab kõhud täita.
Aga millest siis alustada?
Kui tegevusplaan ja eelarve on koostatud, siis on selge, mis mahus vajad nii rahalisi kui ka tootesponsoreid. Kuigi rahaline tugi on alati eelistatum ja korraldajale mugavam, on suurem tõenäosus saada toetaja käest tuge kas tootepõhiselt või soodusprotsendi näol, mis vähendab oluliselt ka sinu kulutusi.
Seejärel kaardista need kulud, mis loodad tootesponsoritega katta (kütus, autode rent, toitlustus, joogivesi) ning mis summa jääb veel puudu ja tuleks saada rahalise abina.
Nüüd vaata ridadele otsa ja kirjuta nende järele sobivad toetajad – kütuse puhul erinevad kütusemüüjad, autorendi puhul automüügisalongid, joogivee puhul joogivee tootjad-importijad jne. Kui otsid rahalist toetust, võid pöörduda ka laiema tegevusvaldkonnaga ettevõtte poole, kellel on kas tugev metseenluse kogemus, kohaliku elu elavdaja tuntus või midagi kolmandat. Ka isiklikud suhted on siin kindlasti olulised.
Järgmiseks märgi üles nende ettevõtete turundusjuhtide kontaktid, kelle poole hakkad pöörduma. Üldiselt tegelevad sponsorlustaotlustega turundusjuhid või -spetsialistid.
Oluline on meeles hoida, et ka sponsorite käest saadav asi, olgu selleks siis kütus, toit või midagi kolmandat, on rahasse ümber arvutatav ja peaks eelarves kajastuma. Nii hoiad oma eelarve realistlikuna.
Kui eeltöö – vajaduste ja potentsiaalsete sponsorite kaardistamine – on tehtud, hakka koostama väärtuspakkumist ehk alust, miks need ettevõtted peaksid sinu sündmust/projekti toetama. Kirjelda, mida head sinu projekt potentsiaalsetele partneritele annab või mis tulu/kasu tekitab. Koosta üks apetiitne ja konkreetne väärtuspakkumine. Lihtsalt öeldes on väärtuspakkumine korrektne e-kiri, kus on kirjas sinu soovid ja pakkumine, mis on seotud konkreetse ettevõtte väärtustega. Kogu pakkumine peaks olema korrektselt vormistatud ja võib olla e-kirjale lisatud manusega.
Tutvu kindlasti eelnevalt ettevõtte kodulehega, sest sealt leiad palju infot nende partnerluspoliitika ja väärtuste kohta.
Kindlasti võib üheks kasukriteeriumiks olla partneri brändi teadlikkuse tõstmine sinu sündmuse külastajate või projekti osaliste seas. Selleks saad oma projektis leida erinevaid partneri esitlemise võimalusi (nt kohapeal toodete jagamine, logode esitlemine, partneri-nimeline ala jms). Teine kasu võib olla piletite pakkumine sinu sündmusele, mida toetaja saab oma klientidele või töötajatele jagada. Otsi alati win-win olukordi – praegusel juhul saad sina inimesi saali ja toetaja oma kollektiivile pileteid kinkida.
Teine osa kasust on esitleda toetajale projekti nii, et see tekitab temas tiimitunnet. Näiteks kasuta reklaamina sõnumeid, et just see automärk sõidutab seda sündmust või projekti.
Kui selline eeltöö tehtud, saada oma sisukad partnerlussoovid teele ja hoia kätt pulsil, et igalt poolt ka vastuse saaksid. Hea tava on vastus saada kolme tööpäevaga, seega võid julgelt meeldetuletusi saata ja kontaktidele helistada. Oluline on jääda meeldivaks ja vältida tüütuks muutumist, aga samal ajal hoida arutelu konstruktiivse ja tulemuslikuna.
Pea meeles, et ka sinul on oluline säilitada paindlikkus. Näiteks kui partner annab võimaluse dialoogiks, ära hoia kinni esialgu küsitust-pakutust, vaid proovi leida kompromisse. Tihtilugu võib partner pakkuda sulle hoopis enamat kui sa esialgselt küsisid. Samuti väärtusta oma partnerit ja tee võimaluse korral sündmuses muudatusi või leia võimalusi, et tema soovidele vastu tulla.
Ära unusta, et ka sündmuse lõppedes tuleb partneriga suhelda. Ole tänulik, viisakas ja loo endale võimalused peagi taas nende poole pöörduda, et uute koostöödega veelgi enam partnerlussuhet kinnistada.
Palju edu!
Vaata ka Kultuurikompassi foorumil “Kuidas teha edukalt ühisrahastust?” filmitud ettekandeid:
Tuulike Mänd (Hooandja)
Andres Kauts (Elektriteater)
Kalle Paas (Sepa Jalgpallikeskus)
Raul Oreškin (Tartu Uus Teater)
Marge Pärnits („Nässu ja lumekruubid“ raamat)