KULTUURIPEALINNADE VALDKONDLIKUD KOGEMUSED

Euroopa kultuuripealinn on laiahaardeline kultuuri- ja arenguprojekt, mis aitab muuhulgas kaasa korraldava linna avaliku, era- kui kolmanda sektori pikaajalistele eesmärkidele. Teisisõnu mõjub kultuuripealinnaks olemine soodsalt paljudele valdkondadele.

Enam kui kolmekümne aasta jooksul on Euroopa kultuuripealinnad korraldanud tuhandeid üritusi, mille kogemused võimaldavad Tartulgi seada sihte, millist valdkondlikku kasu taotleme oma kandidatuuriga.

Majanduskasv

• Belgia linnas Monsis (Euroopa kultuuripealinn 2015, elanikke u 95 000) tõi iga investeeritud euro kohaliku majanduse jaoks hinnanguliselt tagasi 5,5 eurot.

• Liverpooli (Euroopa kultuuripealinn 2010, elanikke u 480 000) kultuuripealinna-aasta Inglismaal tõi linnale 9,7 miljonit külastust ja seeläbi 750 miljonit naela käivet.

Kogukonnatunne

• Tartu sõpruslinnas Turus (Euroopa kultuuripealinn 2011, elanikke u 187 500) osales ühtekokku 23 000 inimest ühel või teisel moel kultuuripealinna programmi ja selle eriprojektide läbiviimises. Kaasatusest tekkisid omakorda uued koostööprojektid.

• Tšehhi linnas Plzeňis (Euroopa kultuuripealinn 2015, elanike arv u 169 000) kaardistasid linlased ära kohad, mis vajasid kordategemist, panid iga koha jaoks kokku tegevuskava ja valisid välja, millise paiga kordategemist nad rahastada soovisid. Linnaelanikke toetas rahaliselt ja vajadusel nõuannetega Euroopa kultuuripealinna korraldusmeeskond, aga valdavalt oli see elanike enda initsiatiiv.
  

• Hispaania linnas Donostia-San Sebastiánis (Euroopa kultuuripealinn 2016, elanikke u 186 000) olid kohalikud elanikud kaasatud rohkem kui pooltesse kõigist projektidest. Linnaelanike tugev ja sisuline osalus aitas teadvustada, et kultuur (ja kultuuripealinn selle võimendajana) aitab ühendada erineva taustaga inimesi.

Linna uuenemine

• Slovakkia linnas Košices (Euroopa kultuuripealinn 2013, elanikke u 240 000) töötasid erasektor ja ülikoolid koos, et kujundada ümber tööstuspiirkond, tõsta esile linna loomingulist võimekust ja uut kultuurilist infrastruktuuri. Lisaks oli koostöö üks eesmärkidest teha Košicest Karpaatide regiooni turismikeskus.
• Liverpoolis (2011) leidis 85% küsitletud elanikest, et linn oli pärast kultuuripealinnaks olemist parem paik, kus elada.
  

Rahvusvaheline tuntus

• Tartu sõpruslinnas Riias (Euroopa kultuuripealinn 2014, elanikke u 700 000) tõusis välisturistide arv poole aasta jooksul 18,9%. Seejuures oli suur osa külalistest pärit Aasiast.
  

• Rootsi linnas Umeås (Euroopa kultuuripealinn 2014, elanikke u 121 000) leidis aset 195 projekti, kuhu olid kaasatud kultuuriinimesed ja -organisatsioonid teistest riikidest. Seeläbi suurendas linn oma tuntust ning kohalik kultuur rikastus euroopaliku ja rahvusvahelise mõõtmega.
  

Noorte, eakate, erivajadustega inimeste ja rahvusvähemuste kaasamine kultuuri tarbimisse

• Tartu sõpruslinn Kaunas (Euroopa kultuuripealinn 2022, elanikke u 390 000) on valinud oma programmi üheks oluliseks sambaks ettevõtmise nimega "Tempo Academy of Culture" ehk "Kultuurikiirenduse akadeemia", mis arendab tuleviku tarbeks linna noori kultuurikorraldajaid.

• Bulgaaria linna Plovdivi (Euroopa kultuuripealinn 2019, elanikke u 338 000) programm "Mahala" on aga loodud, et tegeleda kohaliku roma vähemuse (u 80 000 inimest) probleemide ja tulevikuga.

Keskkond, regiooni ja linna vahelised suhted

• Põhja-Hollandi Leeuwarden-Friisi piirkonna (Euroopa kultuuripealinn 2018, elanikke u 108 000) põhiteemaks on maa ja linna suhe – kuidas väärtustada maapiirkondades elavaid inimesi ning püüda kultuurikogemuse kaudu üle saada kogukondade suletusest.

• Taani suuruselt teine linn Aarhus (Euroopa kultuuripealinn 2017, elanikke u 326 000) kaasas kandideerimisprotsessi linna ümbritseva regiooni. Rakendati põhimõtet 1:1 - Aarhus garanteeris omavalitsustele, et raha, mille nad paigutavad kultuuripealinna eelarvesse, saadakse kindlasti tagasi, võimalik kasum jäetakse aga omavalitsustele. Selle põhjal sündis näiteks regiooni muuseumide temaatiline ühisprojekt "7 surmapattu".