Liigu otse sisu juurde

Töörühm mõõdab Tartu kesklinna parkides elurikkust

Tartu ülikooli maastike elurikkuse töörühm alustas sel nädalal Tartu Barclay platsil, Uueturu ja Kaubahoovi pargis elurikkuse mõõtmist ja analüüsimist. Parkides loeti üle ja määrati taimeliigid ning võeti mullaproovid ning paigaldati püünised ämblikele ja teistele maapinnal liikuvatele selgrootutele. Elurikkuse mõõtmine on seotud Tartu 2024 kultuuripealinna projektiga „Kureeritud elurikkus“, mille käigus katsetatakse eri mooduseid, kuidas elurikkus südalinna tagasi tuua.

Inimesed niitmata alal.
30. juuni Kalle Paas

Selleks et teada, kui elurikkad või -vaesed kesklinna pargid on ja milline on arenguruum, on oluline senine elurikkuse seis kaardistada, teha kindlaks, millised taimed, putukad ja ämblikud linlastega koos kesklinna parke jagavad.

Maastike elurikkuse töörühma juhi Aveliina Helmi sõnul on Tartu kesklinna pargid praegu oma taimestiku poolest üsna vaesed, peamiselt valdavad murusegude liigid, eelkõige kõrrelised.

“Paranemisruumi on siin kõvasti, sest paljud Eesti kaunilt õitsevad niiduliigid sobivad hästi kaunistama parkide avatumaid alasid ning metsaliigid parkide varjukamaid piirkondi. Neile tuleb aga võimalused luua ning aidata neil kohale jõuda,” ütles ta.

Elurikkust loendavad Tartu ülikooli maastike elurikkuse töörühma liikmed Mirjam Võsaste, Elisabeth Prangel, Jelle Devalez ja Aveliina Helm.

Kui elurikkad on Tartu kesklinna pargid enne, kui elurikkust soodustavate tegevustega on alustatud, selgub järgmisel aastal, mil kogutud andmete põhjal valmib Tartu ülikooli magistrandi Mirjam Võsaste magistritöö.

Selle aasta juunist alates on Tartu südalinna parkides näha kõrgema heinaga platse, kus niidetakse harvemini. See on esimene samm muuta kesklinna pargid elurikkamaks. Niitmise vähendamine on “Kureeritud elurikkuse” projekti esimene elurikkust soodustav etapp. Kõrge rohuga pargialasid niidetakse uuesti suve lõpus kolletamise ajal.