Kommenteeri

Tartu 2024 projektiarendajad uurisid Ahhaas, kuidas publikut leida ja hoida

11. septembril toimus Ahhaa Teaduskeskuses Tartu 2024 kultuuriprogrammi arendusprotsessi kolmas seminar. Seminaril, mille teemaks oli “Kellele?”, räägiti sellest, kuidas leida ja hoida oma publikut ning kuidas kaasata neid, kes tavaliselt kultuurisündmusteni ei jõua. Terve päev oli täidetud oma valdkonna spetsialistide kõnedega ja sisukate töötubade ning sessioonidega.


Kolmanda seminari avas Ahhaa poolse tervitusega Ahhaa juhatuse liige Pilvi Kolk. Oma kõnes ütles Kolk, et kõige julgem plaan, mida Ahhaa alustades teha sai, oli see, et majja jõuab aastaga 100 000 külastajat. “Kuid tuleb välja, et ka kõige julgemad plaanid võivad vastu taevast lennata, sest juba esimesel aastal leidis tee meieni enam kui 200 000 külastajat,” rõõmustas Kolk. Tema sõnul on võimalik esialgseid eesmärke ületada, kui panna oma tegevustesse terve süda. “Loodan, et nii juhtub ka kultuuripealinnaga,” ütles Ahhaa juhatuse liige, “et te teete seda terve südamega ja aasta läheb oodatust kaks korda paremini.”

Päeva välismaiseks kõnelejaks oli Sara Tops⌀e-Jensen, kes liitus Taanist läbi videoühenduse. Oma ettekandes tutvustas ta Euroopa kultuuripealinnas Pafos 2017 (Küpros) läbiviidud projekti. Tops⌀e-Jenseni sõnul on publiku kaasamise võtmeid kaks. Esiteks soovitas ta projektiarendajatel olla rohkem huvitatud küsimustest, mida nad küsivad, kui vastustest, mida nad saavad. “Olge uudishimulikud. Küsimused avavad tegevusi ja loovad teed kontaktiks publikuga,” ütles Tops⌀e-Jensen. Teiseks soovitas ta otsida ühenduskohti, mitte erinevusi. “Leidke, kus on näiteks kahe teema või isiku ühisosa, sest see loob ühendusi,” ütles ta, “Palju huvitavam on leida gruppe, kes ei huvitu kunstist või kultuurist, ja nendega kontakt luua. Sellisel tegevusel on positiivne mõju nii publikule kui ka kultuurikorraldajale.”


Kõnedele järgnes kolm paralleelsessiooni, kus Eesti eksperdid jagasid oma kogemusi ja praktikaid publiku teemadel. Meelis Joost Eesti Puuetega Inimeste Kojast rääkis erivajadustega inimeste kaasamisest, Sandra Lääne-Velt Eesti Kunstimuuseumist jagas kogemusi erinevate publikugruppideni jõudmisest. Ahhaa Teaduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuhi Kaisa Hanssoni ning sTARTUp Day korraldaja Marili Vihmanni sessiooni teemaks oli “Kuidas jõuda välismaise publikuni?”.


Pärastlõunal viis praktilise töötoa läbi Merilin Truuväärt avaliku sektori Innovatsioonitiimist. Töötoas tutvustati nn topeltteemanti mudelit, mis suunab mõtlema probleemi mõistmisele ja lahenduste väljatöötamisele võrdväärselt. Samuti innustas Truuväärt projektiarendajaid oma potentsiaalse publikuga kohtuma, tehes välitööd, kas intervjuude või osalusvaatlustena. “Püüdke mõista teise inimese maailma, minge nende juurde eelarvamustevabalt,” soovitas Truuväärt, “julgege olla naiivsed ja küsige rohkelt.”

Suurte küsimuste sessioonis avanes projektiarendajal võimalus tutvustada oma projekti nn liftikõnedega Tartu 2024 meeskonnale, ekspertidele (lisaks Loomenõukogu liikmetele ka Birgit Lao, Annar Alas, Merilin Truuväärt, Sandra Lääne-Velt) ja teiste projektide eestvedajatele. Kolmeminutilistele lühikõnedele järgnes küsimuste voor.


Projektiarendaja muljed

Millised olid muljed päevapikkusest arendusseminarist? Projekti Stand Up For Your Mind arendaja Minna Sild ütles, et teiste projektiarendajatega kohtumisel on motiveeriv mõju. Veel leidis ta, et päev oli väga sisukas ja ta oleks tahtnud lisaks enda omale ka teistel paralleelsessioonidel osaleda. “Üks mõte Sara ettekandest kõnetas mind väga,” sõnas Sild, “Ta ütles, et kultuur on demokraatlik protsess inimeste jaoks, et nad ennast paremini mõistaksid ja ennast paremini tundma õpiksid ning siis ma just mõtlesin, et see on hea lähtepunkt Tartu 2024 ja meie projekti vaimse tervise teemadele”.

Arendusprotsess - faktid ja ajakava

  • Seekordsel seminaril osales 54 projektiarendajat 33 projektist. Neile jagas oma kogemusi 13 eksperti eri valdkondadest.

  • Kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsessi järgmine seminar “Kellega?” toimub novembris.

Tartu 2024 esimene kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsess viiakse läbi 2020-2021 ning sellest võtavad osa projektid, mis esindasid Tartut ja Lõuna-Eestit võidukas Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus. Projekte nõustab Tartu 2024 loomenõukogu. Arendusprotsessi edukalt läbivad projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi. Peale esimest arendusprotsessi tulevad selle eeskujul järgmised.

Tartu nimetati 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks 2019. aasta augustis. Valiku tegi rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud Tartu 2024 loovkontseptsiooni pealkiri on “Ellujäämise kunstid”. Tartu kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega.



Lisa kommentaar

Email again: