"ELLUJÄÄMISE KUNSTID"

...ehk "Arts of Survival" on Tartu 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna eel- ja lõppvooru taotluse ehk kandidatuuriraamatu pealkiri ja kunstiline kontseptsioon.

"Ellujäämise kunstid" on loodushoidlikum linna- ja maakultuur, haritus ja leidlikkus, vaimne tervis ja põlvkondade side, paikkondlike omapärade esiletoomine ja kontrakultuurne ärksameelsus – teemad, mis on olulised vägagi erinevatele huvigruppidele Eestis ning mille kunstilist tõlgendamist Euroopa ootab ja vajab nii täna kui aastal 2024.

"Ellujäämise kunste" tutvustavad ja edendavad Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna taotluse jaoks loodud valdkondade- ja põlvkondadeülesed, rahvusvahelisi partnereid kaasavad kultuuriprojektid, mis kuuluvad temaatilistesse programmiliinidesse: "Elu ja keskkond", "Inimene ja oskused" ning "Omapära ja Euroopa".

TARTU 2024 LÕPPVOORU TAOTLUS

Loe taotlust siit: http://bit.ly/Tartu2024_AoS

Taotluse ehk kandidatuuriraamatu ülesehitus ehk peatükid ja küsimused, millele tuleb vastata, lähtuvad Euroopa kultuuripealinna konkursi reeglitest. Peatükke on kuus:

  • pikaajalistele arengustrateegiatele kaasaaitamine;
  • kultuuriprogramm;
  • rahvusvaheline koostöö;
  • elanike ja erinevate sihtrühmade kaasamine;
  • juhtimis-, turundus- ja eelarvestrateegiad;
  • linna ja piirkonna teostamisvõimekus;
Tartu 2024 kandidatuuriraamat on ingliskeelne, sest selles keeles tuli esitada töö konkursile. Kandidatuuriraamatust tuleb ka eestikeelne väljaanne, selle tõlkimis-, toimetus- ja kujundustööd jõuavad lõpule 2019. aasta sügisel.


ELLUJÄÄMISE KUNSTID: PROGRAMMILIIN "ELU JA KESKKOND"

Kandideerides 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks, otsib Tartu vastuseid küsimusele: mida saavad väikesed linnad ja kogukonnad kultuuris teha selleks, et tagada inimkonna ellujäämine Maal? See võib esmapilgul kõlada liiga suurejooneliselt. Samas on üha selgem, et 21. sajandi suurim väljakutse on inimese tekitatud keskkonnakahju pidurdamine ja leevendamine.

Kunstid ei saa seda väljakutset eirata või sellele vastamist pelgalt kõrvalt vaadata. Väärtushinnangute ja teotahte mõjutana on kunstidel kandev roll. Euroopa kultuuripealinna staatus Tartu jaoks tähendab ennekõike just selle vastutuse võtmist.

Protsessid, milles saame õppida, õpetada ja midagi ära teha, on paljuski juba käimas. Loodusharidus ja linnaaiandus, pargialade ja linnalooduse ümberkujundamine üldisemalt. Nende teemade siiras ja üllatav käsitlemine kunstides, ent ka toidu- ja käsitöökultuuri tajumine ellujäämise kunstidena. Veekogude ja maismaa puhastamine prügist, leidlik taaskasutus, liigirikkuse edendamine linnaruumis, keskkonnasäästlik ettevõtlus – ka selles kõiges on kunstidel palju väge ja võimalusi kaasa rääkida.   

Oleme paljudest Euroopa suurematest linnadest ees, loodusele lähemal, valmis näitama tagasi- ja edasiteid. Just Tartus võivad selgineda arusaamad sellest, kuidas korraldada kultuurisündmusi – ka suursündmusi – võimalikult väikese kahjuga keskkonnale ja pikaajalise mõjuga kogukondade toimimisele.


ELLUJÄÄMISE KUNSTID: PROGRAMMILIIN "INIMENE JA OSKUSED"

Oleme olnud õigusega uhked Tartu ja Eesti IT-edu üle. Ent eduga kaasneb ka vastutus, mõjude teadvustamine. Üha rohkem tuleb tegelda ka digiajastu probleemidega. Võõrandumine aastasadu inimsust kujundanud kunstidest, varasemate põlvkondade argistest oskustest, isegi loomulikust tavaelus suhtlemisest süvendab vaimse tervise häireid kõikjal Euroopas, eriti noorte seas. Isegi kui meie keskkond säilib, kas säilib inimene – või muutub üha masinlikumaks?

Tartu 2024 kultuuriprogramm keskendub põhiliste inimoskuste – suhtlus- ja koostööoskuste, käsitööoskuste ja kehalise võimekuse, looduses toime tuleku õpetamisele ja arendamisele. Sellised valdkondade, põlvkondade ja rahvuste ülesed programmid ei ole kaugeltki kõikjal Euroopas enesestmõistetavad. Seda enam on lõppev kümnend näidanud, et tahe neid oskusi alal hoida ja edasi arendada on kõikjal kasvamas. Tartu suudab selles palju ära teha. 

Euroopat võib üllatada vanaisa, kes mängis bändis (või mängib siiani) ja õpetab lapselapsele kitarri meisterdamist. Või vanaema, kes tahab lapselapselt tänavakunsti tehnikaid õppida. Kas me ise enam oskamegi selle üle üllatuda? Rõõmustagem, ikka ja jälle, et elame erakordsel ajal, erilises linnas - ent olgem ka valmis seda rõõmu teistele edasi andma.

21. sajandi kultuurimuutus ei pruugi olla šokeeriv ega silmipimestav, see võib seisneda väga lihtsate asjade taasavastamises. Kontrolli, hoole ja loomekire tagasivõitmises selle suhtes, millega oma igapäevast elukeskkonda kujundame. Tahame Euroopaga jagada elu tugevamates kogukondades, vaimselt-kehaliselt tervemas ja kunstides tegusamate kodanikega ühiskonnas.



ELLUJÄÄMISE KUNSTID: PROGRAMMILIIN "OMAPÄRA JA EUROOPA" 

Tartu ei ole eristumisvõimetu "Kesk-Euroopa nukulinn". Tartu on läbi aegade olnud kriitilise mõtte, rahvaalgatuste ja dissidentluse keskus ning on ka 21. sajandil. „Tartu vaim“ on tähendanud ka boheemlastest veidrikke, "hulle" teadlasi, kontrakultuuri ja alternatiivseid eluviise - inimlikku elurikkust.

Samas on väga vaja märgata nii Tartus, Lõuna-Eestis kui Euroopas ka neid tuhandeid "tavaliseks" peetud inimesi, kel on oma mõtted, mälestused ja unistused – oskused ja suhe kultuuriga. Usk Euroopa väärtustesse on paljudes kõikuma löönud just seetõttu, et nad tunnevad, kuis neid inimesena ei märgata ja nende häält ei kuulda. 2024. aastal tahab Tartu olla kohalikele omapäradele ja ka argistele loomepraktikatele avatud Euroopa kultuuripealinn.

Tartu 2024 programm elustab meie linnaruumi ja regiooni märgilisi piirkondi ning toob esile kontrakultuuri pärandi ja tänapäeva. Kaasa looma on teretulnud nii erineva sotsiaalse ja rahvusliku taustaga tartlased, Lõuna-Eesti kultuurilised kogukonnad kui ka meie arvukad tudengid ja väliskülalised. Nõnda innustab Tartu ka teisi väiksemaid ja keskmisi Euroopa linnu oma identiteeti värskendama.


Tartu 2024 esitlusmeeskond koos lõppvooru kandidatuuriraamatutega (28.9.2019). Fotol: Nastja Pertsjonok, Triin Pikk, Erni Kask, Anneli Saro, Urmas Klaas, Berk Vaher, Jakob Päll, Kadri Laube, Kalle Paas, Mariann Raisma.